Kas olete tähelepannud kui lihtne on, kui elus on ainult üks valik? Te ei pea mõtlema. Te ei pea otsustama. Te ei pea vastutama ja mis kõige tähtsam Teil pole vaja valida, valik on tehtud Teie eest. Kui tihti meil tegelikkuses on elus vaid üks valik? Aastaid tagasi ma ei näinud enda ümber valikuid. Mul oli alati ainult üks tee,…
See teema on taaskord inspireeritud mu lugejatest. Seekord siis nendest lugejatest, kes on mulle kirjutanud. Kui ma postitasin loo „Vabaks laskmise valu ja võlu!“, siis ei osanud ma arvata, et see saab üheks mu populaarseimaks postituseks lugejate seas. Tookord ma ei osanud näha, et väga paljudel inimestel on raske elada olevikus. Veel enam paljud meie hulgast on lausa kinni minevikus.…
Ma olen ikka lootnud, et inimesed arenevad ja oskavad oma lastele paremini õpetada teistest lugupidamist ja tolerantsust, kuid kahjuks olen olnud liiga naiivne, mistõttu ei saa ka tänasel päeval üle ega ümber koolikiusamisest. See on põhjustanud traumasid meie vanemate põlvkonnale, meie põlvkonnale ning teeb seda ka praegu – uue põlvkonnaga. Kas tõesti on see probleem, millele lahendused ühiskonnas puuduvad? Ma…
Täna räägin ma teile loo enda elust, mis võiks natukene mõtlema panna, kas alati on vaja nii karme õppetunde mõistmaks, mis on tegelikult elus oluline? Nimelt umbes üheksa aastat tagasi sain ma esmakordselt üsna tõsise märguande selle kohta, et elu on habras ja seda tuleb osata hinnata. Tavaliselt me võtame oma elu ja eelkõige head tervist loomulikuna. Kui ühel päeval…
Kuna mul on sõpru ka välisriikide kodanike seas, siis see on midagi sellist, mille eest ma olen eriti tänulik, sest selle tõttu oskan ma ehk ka maailma laiemalt näha, mitte ainult oma Eesti mätta otsast. Ühel päeval umbes kaks aastat tagasi tuli meil kreeklasest sõbrannaga jutuks enamike eestlaste ja Eestis elavate venelaste ülistav suhtumine sõduritesse ja sõjasse. Tema arvates polnud…
Kui tihti me mõtleme selle peale, miks mõne inimese suhtumine teistesse on üleolev või miks mõnd inimest on nii lihtne solvata ja endast välja viia? Me tegelikult ei mõtlegi põhjustele, sest kõige lihtsam on sildistada stiilis: „ahh ta lihtsalt on ülbik ja rikkur“ või „too hakkab jälle üle reageerima“. Tegelikkuses on nende käitumiste taga omad põhjused, miks inimene täna on…
Ma olen alati olnud see inimene, kes on uskunud inimestesse, nende headusesse ja siirusesse. Tõenäoliselt seepärast, et ma ise olen siiras ja heatahtlik inimene ning olen seda eeldanud ka teistelt. Ma olen alati andnud inimestele võimalusi, ka neile keda nii mõnedki on ammu maha kandnud, sest ma tean, et eksimine on inimlik ja läbi vigade me õpime. Keegi meist pole…
Mulle väga meeldib suhelda erinevat tüüpi inimestega, sest see arendab maailmapilti ikka väga tugevalt. Minu põhimõte on olnud see, et kõik inimesed on võrdsed. Keegi pole kellestki parem ega halvem, sest me oleme ju kõik eelkõige inimesed ja anname endast igal ajahetkel parima. Seetõttu ei ole minu jaoks määrav olnud inimeste majanduslik seis, rahvus, staatus, päritolu, eriala valik, välimus vms.…
Alles mõni aeg tagasi ma avastasin kui raske on tegelikult millestki vanast ja harjumuspärasest lahti lasta. Olgu selleks siis mõni inimene, komme, tähenduslik ese, situatsioon vms. Samas, et meie ellu saaks tulla midagi uut ja paremat on vaja vana vabaks lasta ja seda mitte üksnes materiaalselt, vaid ka oma mõtetes ning eelkõige südames. Ma ei tea, kas see on ka…
Kas olete mõelnud või märganud, kui palju on meie ümber inimesi, kes ei julge olla need, kes nad tegelikult on? Kuna ma suhtlen igapäevaselt paljude erinevate inimestega, siis üsna tihti jõuan ma küsimuse juurde – miks on see nii? Miks inimene ei julge olla see, kes ta on? Miks tahetakse olla kellegi teise moodi, sulanduda massi, kui just isikupära on…
