Kas Sa oled kunagi teinud midagi sellist, mis Sulle tegelikult isegi ei meeldi, kuid Sa oled olnud kindel, et see meeldib kellelegi, kellele Sina omakorda tahad meele järgi olla? Näiteks Su vanematele, uuele silmarõõmule, abikaasale, ülemusele, naabrile, sõbrale, lastele? Ei ole? Sel juhul oled Sa tõesti üks haruldane ja õnnelik inimene, sest enamik meist on mingil eluetapil ikkagi soovinud vähemal või rohkemal määral teiste heakskiitu pälvida ning jõudnud teadmiseni, et teiste arvamus ei ole oluline läbi oma elukogemuste.
Aastaid tagasi ühe hea sõbrannaga vesteldes jõudsime oma jutuga kuidagi just selle teemani ning toona ütles ta ühe väga huvitava mõtte. Nimelt oli ta veendunud, et inimloomus on egoistlik, meeldib see meile või mitte. Ta lihtsalt ei osanud inimestele omast mõtteviisi muudmoodi selgitada. Ta küsis, kas ma pole märganud, et inimestele meeldib mõelda, et teised inimesed mõtlevad neist palju rohkem, kui nad seda tegelikult teevad? Ausalt öeldes, ei olnud ma selle peale varem isegi mitte mõelnud, rääkimata märkamisest, kuid tol hetkel pidin tunnistama, et sõbranna mõttekäigus oli tõetera sees. Igal ühel on elus omad väljakutsed ja nii kurb, kui see ka ei ole, ei mõtle me teiste inimeste ning nende elu peale nii palju kui enda omale, sest oleme sellega piisavalt hõivatud. Kõlab isekalt? Mõtleme nüüd, kui tihti Sa ise mõtled sellest, mida räägib või teeb Su naabrimees, naabrinaine, tuttav, lähedane, sõbranna või sõber? Just, Sa mõtled sellele hetkeks, kuid üsna kiiresti jõuavad Su mõtted tagasi selle juurde, mida õhtul süüa teha, kuidas homseks tööpäevaks ette valmistada, mil moel lahendada ära eelmisel õhtul tekkinud konflikt oma abikaasaga jne. Teisisõnu ei mõtle Sa enam sellele, mida hetk tagasi rääkis Sulle naabri Mari, vaid Su mõttes keerlevad vaid Su enda argielu väljakutsed.
Ometi on meie hulgas siiani inimesi, kes tunnevad vajadust end teistele tõestada lihtsalt seepärast, et saada teiste poolt heakskiitu ja tunda end väärtuslikuna. Mõistmata, et väärtuslikud ollakse juba praegu ning teha tuleb seda, mis pakub rõõmu. Teistele enese tõestamine ning teiste arvamuse ja heakskiidu järgi elamine on sama hea, kui hakata uskuma, et sead lendavad. Viimast me ei usu ega plaanigi selle teadmiste järgi elada, sest kõlaksime ju sellisel juhul hullemeelsena. Samas tuleb endale teadvustada, et enda pidev tõestamine teistele ja elu elamine nende arvamuse ning heakskiidu pälvimise nimel on sama hullumeelne ja jabur. Eriti võttes arvesse, et tegelikult ei kuluta teised eriliselt aega teie möödapanekute või kordaminekute üle mõtisklemisele, sest neil on oma elu. Seetõttu ongi oluline teha kõike nii nagu teile meeldib, sest siis olete endaga sisemiselt rahul ega otsi oma kordaminekuteks väliseid kinnitusi. Ent paradoksaalsel kombel saavad välised heakskiidud teile omaks just siis, kui järgite seda teed, mida mööda teile endale käia meeldib.
Siiski tasub meeles pidada, et on kahte tüüpi inimesi, need, kes rõõmustavad teie kordaminekute üle ning need, kes võivad teie valitud tee osas olla negatiivselt meelestatud. Samas ei tasu unustada, et kõigile inimestele ei saa nagunii meeldida ning lohutuseks võite mõelda, et kaua nad ikka teie valitud tee üle mõtlevad? Neil on oma tee, mille üle mõtlevad nad palju rohkem. Kohe päris tõsiselt.