Minust

Leia oma tee

Minust

Minu nimi on Liise. Ma arvan, et mind võib nimetada omamoodi maailmaparandajaks. Nimelt on mul juba väikesest peale olnud tugev soov inimesi julgustada järgima oma südamehäält, et nad hakkaksid elama elu, mis teeb neid õnnelikuks. Inimeste aitamise soov oli ka üks põhjustest, miks ma 16aastaselt astusin noorte heategevusorganisatsiooni ning kuni 26. eluaastani olin seotud sotsiaaltöö valdkonnaga. Toona arvasin, et suudan just sellel teel aidata ja julgustada paljusid inimesi, kuid tegelikkus oli midagi muud ning reaalsus hakkas aasta-aastalt üha kaugemale triivima mu ootustest. Ühel hetkel tundsin, et olen muutunud lihtsalt üheks mutriks riigiaparaadis ning paradoksaalselt suutnud iseendagi seal süsteemis ära kaotada.

Aeg oli muutusteks. Tundsin, et olin jõudnud oma elus etappi, kus olin ise sattunud valiku ette, kas jätkata vana sisse tallatud rada mööda või järgida oma südamehäält. Kuna teistele inimestele olin ma sellistes olukordades soovitanud alati oma sisetunde kuulamist, siis ei tundunud õigena, kui ma ise samamoodi toiminud poleks. Seetõttu tegingi oma elus kannapöörde ning otsustasin hakata ka ise oma unistusi ellu viima, sest nagu öeldakse iga muutus saab alguse Sinust endast.

Ära mine sinna, kuhu rada viib,  mine parem sinna, kus rada pole ja loo oma enda rada.

– ralph waldo emerson

Astusin toona kahtlemata oma mugavusstoonist välja. Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et hüppasin pea ees tundmatusse ning ma ei kahetse oma otsust. Tänaseks olen üle nelja aasta tegelenud programmeerimisega. See on töö, mis mulle tõesti meeldib, sest ma saan luua mitte millestki midagi ning see tunne iseenesest on juba äge. Lisaks sellele ei ole mulle võõras ettevõtlus ning isegi esimene start-up projekt on loodud. Usun, et see ei jää viimaseks.

Ometi ei ole ma suutnud loobuda oma ühest suurest kirest – kirjutamisest. Seetõttu saigi taasloodud blogi Leia oma tee…
Miks taasloodud? Võib-olla on teie hulgas neid, kes teavad, et blogi Leia oma tee.. sai algselt loodud 2014. aastal ning aktiivselt blogisin ma kuni 2015. aasta augustini. Paar artiklit sai kirjutatud ka 2016. aastal. Ka need blogi postitused olen siia lisanud, kui kellelgi on soovi vanemaid postitusi lugeda.

Lõpetuseks usun, et mul on siiani mõtteid, mida võiksin teistega jagada, mitte ainult oma lähedaste inimestega, vaid ka siis nendega, kellega ma võib-olla pole kunagi elus kohtunud või kellega meie suhtlus senise elu jooksul pole „maskide“ tasandilt miskipärast kaugemale jõudnud. Siin blogis kavatsen kirjutada elulistel, inspireerivatel, julgustavatel ja mõtlemapanevatel teemadel. Ikka selleks, et saaksid paremini tundma õppida nii ennast kui inimesi enda ümber.  Seega kinnita turvavöö ja ole valmis leidma siin elus oma tee…