Öeldakse, et ära tee teisele seda, mida Sa ei taha, et Sulle tehakse. Väärt mõte, kuid kui paljud selle tarkuse järgi elada tahavad ja suudavad? Umbes kolm aastat tagasi erinevaid situatsioone kõrvalt vaadates või kuulates jõudis mulle kohale, et inimesed ei mõista üht olulist elutõde – Kõik, mida nad teevad teisele inimesele, tuleb neile endale ringiga tagasi, ühel või teisel moel.

Ma tean, et meie ümber on inimesi, kes sellele valjuhäälselt vastu vaidleksid, sest nende elukogemus on näidanud, et inimene, kes teisel naha üle kõrvade tõmbab elab lõpuks kui nn kuninga kass, äärmiselt hästi. Siit tehaksegi järeldus, et elu on lihtsalt ebaõiglane. Eks vahel võib elu ka seda olla, kuid igal oinal on siiski oma Mihklipäev. See, kui inimene elab väliselt hästi ei tähenda alati seda, et ta ka sisemiselt õnnelik on. Tekib küsimus, kas elu siis ikka on nii ebaõiglane kui ta pealtnäha paistab?

Ma usun, et kõik inimesed on kohanud elus neid indiviide, kes teiste inimeste headust ära kasutavad ja hiljem lausa kuritarvitavad. Jagan siinkohal ühe inimese näidet, et piltlikustada nn karma toimimist. Tegemist oli kahe noormehest sõbraga, vähemalt ühe osapoole poolt. Teine osapool leidis lihtsalt inimese, keda oma huvides ära kasutada, sest esimene noorhärra oli abivalmis ning heasüdamlik. Möödusid aastad ning ühel hetkel otsustas teine noorhärra luua ettevõtte. Selleks oli tal vaja raha ja inimest, keda ebaedu korral nn tanki panna. Kuna tegemist oli noorte meestega, siis ei olnud ka kriitiline mõtlemine veel nii tugev. Esimene noormees usaldas oma nn sõpra ning investeeris teise osapoole firmasse suurima hea meelega oma toona saadud päranduse, ka oli ta valmis aitama oma teadmistega sõbral firmat käima lükata. Möödus pool aastat, kui firma oli juba rahalistes raskustes. Esimene noormees ei mõistnud, kuidas see sai võimalik olla, kuid ühel koosviibimisel tuli tema nn sõbra tuttavaga jutuks, kuidas too oli esimese noormehe päranduse lihtsalt maha pidutsenud ning firmasse polnud sellest summast väga midagi investeerinud. Tollest hetkest peale ei pidanud ka esimene noormees teist oma sõbraks. Oma rahast jäi ta ilma, sest lepingut raha investeerimise kohta ei tehtud. Kuna abivalmis noormees enam teisele teeneid ei osutanud, siis otsustas ära kasutaja oma aitajat teiste silmis ka mustata. Möödusid aastat ning mis on saanud neist härradest tänaseks? Esimene noormees sai toona väärt õppetunni kogu eluks. Tänasel päeval võib tema elu iseloomustada kui õnnelikku ja külluslikku. Teine noormees on seevastu püüdnud mitu korda firmat luua, kuid kahjuks on need kõik ebaõnnestunud. Lisaks sellele kaasinimeste seas puudub tal paraku ka austus, sest teisele auku kaevata püüdes, kukkus ta sellesse ise sisse.

Seega milleks on vaja oma elu rikkuda, tehes teistele halba, mis endale bumerangina tagasi tuleb? Tasub meeles pidada, et elu ei ole ebaõiglane, inimesed on.