Öeldakse, et hirm pidi olema inimese kõige suurem vaenlane. Paradoksaalsel kombel oleme me ise lausa nende vaenlaste loojad. Sellest olenemata ei ole mul tänase päevani au olnud kohata inimest, kellel hirmud puuduksid. Inimesi eristab üksteisest vaid see, mil määral nad hirme endasse võtavad ning mida nendega peale hakkavad. On neid meie hulgast, kes mattuvad hirmude alla ning hirmu ületamine tundub…
Üle poole aasta tagasi juhtusin juhuslikult Youtube’st kuulama Kaido Pajumaa videoblogi teemal „Kuhu viib meid võimuvõitlus suhetes?“. Toona see teema mind ei kõnetanud, kuid teoreetiliselt kuulates, pani mõtlema küll. Nimelt arvas Kaido Pajumaa, et kõik suhted läbivad võimuvõitluse faasi, kus siis tülitsetakse ja võimutsetakse teineteisega, et hoida oma nn minapilti ja kaitsta ego. Lisaks oma nägemustele tutvustas ta videoblogis ka…
See on kindlasti küsimus millele peaaegu kõik naised mingil ajaperioodil vastust leida püüavad. Seda eriti juhul kui mitmed suhted on karile jooksnud ühel ja samal põhjusel näiteks mees on olnud vaimne vägivallatseja, töönarkomaan, truudusetu, suhtefoobik, võimetu probleeme lahendama, vastutustundetu vms. Kas naine tõesti enne suhte loomist seda siis ei näinud, millise mehega on tegu? Vastus sellele küsimusele on üllatav. Jah…
Ma arvan, et te kõik olete kuulnud ütlust: „Kui Sa kedagi armastad, lase ta vabaks. Kui ta tagasi tuleb, on ta igavesti Sinu. Kui ei tule, pole ta kunagi Sinu oma olnudki…“. Reaalsuses suudavad vähesed vabaks lasta inimest, keda nad armastavad, sest miskipärast kardetakse armastatut kaotada. Viimasega kaasneks haiget saamine ja kaotusvalu. Samas olete te mõelnud sellele, kui paljud meie…
Sokrates on öelnud, et leek lahvatab tuulest, kiindumus lähedusest. Mis saab aga siis, kui sellel kiindumusel ei lasta kasvada üle läheduseks, sest inimesel on klaustrofoobiline hirm end siduda? Toon siinkohal ühe elulise näite. Umbes kolm aastat tagasi kurtis mulle üks naisterahvas oma suhtealast muret. Nimelt oli ta üle aasta tagasi kohanud noormeest, kes väidetavalt ajas ta tõelisse segadusse, sest naine…
Ma arvan, et kõik on nõus väitega, et keegi meist pole täiuslik. Meil kõigil on omad head ja vead. Kuigi me seda kõike teame, näib, et unustame selle väite suhtesstaadiumis, kus võtame eest ära nn roosad prillid ning hakkame nägema ka kaaslase vigu. Sealjuures ei näe me enam enda vigu ning tundub nagu need olekski ainult teisel poolel – meist…
Vallaliste naistega suhetest rääkides olen mõistnud, et kõik naised soovivad oma südames leida seda Härra Õiget ehk meest, kellega nad saaksid olla need, kes nad on ja oma elu jagada. Meest, kelle kohta nad saaksid öelda, et on nüüd nn koju jõudnud. Kui enda arvates lõpuks see Härra Õige leitakse, siis ollakse õnnetipul. Mis juhtub aga siis, kui algselt Härra…
Ma alati vaatan imetlusega neid paare, kes on koos elanud kümme ja rohkemgi aastat, sest minu arvates on need inimesed õppinud ära ühe väga olulise elutõe – nad TEAVAD, mis on ARMASTUS. See ei ole armumine, kirg vaid puhas tunne, mis jääb peale seda kui armumisfaas möödub. Olen tähelepannud, et meie ümber on palju inimesi, kes lihtsalt ei tee vahet…
