Kas Sa oled kogenud, et mingid olukorrad või sündmused Su elus on olnud liiga suur õnnelike kokkusattumuste jada, et lausa imelik on neid juhusteks nimetada? Kas oled mõelnud, et oled äkki lihtsalt õnnesärgis sündinud või juurelnud selle üle, et äkki on tõesti meie ümber midagi, millesse Sa pole kunagi uskunud – SAATUS. See tõstatabki küsimuse, kui eksisteerib ettemääratus, kas siis kõik siin elus ei olegi meie endi teha?
Tead neid inimesi, kes kurdavad oma õnnetu elu üle, kus sõna otseses mõttes kõik veerebki alla mäge. Kusjuures näib, et nad on võimetud oma elus midagi muutma. Isegi kui Sa pakud neile hulgaliselt erinevaid lahendusi, mis võiksid tõsta neid laineharjale. Kohta, millest nad küll unistavad, aga mis tundub neile järjekordse kättesaamatu soovunelmana nagu kõik muu nende elus.
Miks see nii on? Ma olen märganud, et neid inimesi ühendab usk saatusesse ja seda mitte selle heas tähenduses. Nad usuvad, et neil puudub igasugune kontroll oma elu üle, sest nende saatus ongi siin elus kannatada. Neile pole saatuse poolt õnne määratud. Nüüd, kui Sina lähed räägid neile entusiastlikult, et ümber nurga asub paradiis ja Sa oskad neid sinna juhatada. Kas nad järgnevad Sulle? Loomulikult mitte, nad konutavad oma põrgus edasi, sest Sina ei mõista neid. Nad ei saa oma saatuse eest põgeneda. Kahjuks ei ole need inimesed ettemääratust õigesti mõistnud ega soovi võtta vastutust oma elu eest enda kätesse.
Elus eksisteerib vaba tahe. See tähendab, et kuigi Su elus esineb teataval määral ettemääratust, siis on Sinu vaba valik, kas Sa lähed mööda seda rada või valid teise suuna. Kindlasti ei ole kellelegi elus ette määratud käia ainult kannatuste rada. Elu on tõusude ja mõõnadega. Pidev madalseis on muutuste vajalikkuse märguanne. Meie näitena toodud inimesed ei suuda seda kahjuks näha. Nad ei mõista, et nende raske elu taga ei ole saatus, vaid lootusetuse tunde tekkimine enda sisemaailmas. Teisisõnu, nad on sattunud raskesse olukorda ega oska sealt välja tulla. Siin ei saa süüdistada saatust, vaid võtta karmilt ohjad oma elus enda kätte ning liikuda samm sammu haaval paremasse homsesse. Kuidas üldse ära tunda, millal võib tegu olla ettemääratusega? Kui sisetunne välja jätta, siis saatust iseloomustab pigem veider kokkusattumuste jada, mille tõttu oled sattunud just sellele rajale, kus ehk tahadki olla. Tagantjärgi näib, et elu ise suunas ja juhatas Su sinna.
Mõtle, äkki ka Sinu elus on olnud kogemusi, kus oled arvanud, et mingi suhe/sõprus/eriala/töö vms pole Sinu jaoks? Sa kaldusid sellelt rajalt kõrvale ja langetasid teisi valikuid, aga kuhu see rada Sind läbi kummaliste kokkusattumuste ikkagi lõpuks juhatas? Just, sellele rajale, mis tundus esmapilgul vale ent osutus ometi kõige õigemaks teeks, millel kunagi liikunud oled. Seetõttu ongi vaja elu usaldada. Vahel teab elu paremini, mis on Sulle hea ja vajalik.
Lõpetuseks Anthony Robbins on öelnud: „Sinu saatus on kujundatud Sinu otsuste poolt. Otsused määravad saatuse.“ Saatus ei pane Sind elus kannatama. Unusta see negatiivne müüt. Sa ise enda uskumuste ja otsustega viid end kannatuste rajale. Ettemääratus on Su sisemine kompass, mis lihtsalt müksab Sind erinevate kogemuste kaudu seni, kuni otsustad oma mugavusstsoonist väljuda, et langetada otsuseid, mis viivad Sind paremasse homsesse.