Emotsioonid on üks osa inimeseks olemisest. Kõik on tundnud oma elus nii rõõmu kui ka kurbust. Siiski usun, et ma ei liialda, kui ütlen, et Sa eelistad igal ajal esimest teisele. Miks? Sest positiivsed emotsioonid kannavad Sind elus edasi, annavad Sulle tiivad. Negatiivsed seevastu kärbivad neid samu tiibu. Siiski oled Sinagi elus korduvalt tundnud kurbust ja olnud õnnetu. Tõsi, vahel nende emotsioonide tundmine on vajalik ja paneb rohkem väärtustama seda, mis on elus tõeliselt oluline. Samas, kas oled kunagi mõelnud, mis põhjusel Sa tegelikult tunned kurbust, masendust või muret? Kas põhjuseks on tõesti välised tegurid või Sinu enda sisemaailm?
Tihti arvatakse, et õnnelikuks saamise valem on keerulisem, kui see tegelikult on. Inimesed arvavad, et tuleb seada elus eesmärgid ning teha kõik selleks, et need saavutada. Kui oled oma eesmärgid saavutanud, alles siis saad tunda tõelist õnne. Siit võime järeldada, et kui Sa kõiki seatud eesmärke ei saavuta, siis oled Sa õnnetu. Kas eesmärkide poole liikumise teekonnal oled samuti õnnetu, sest pole veel oma sihte saavutanud? Kui mõelda veel seda, et ühe eesmärgi saavutades sead Sa uue, siis kas selle loogika järgi ei jõuagi Sa kunagi rahulolu ja õnnetundeni? Tunnedki positiivseid emotsioone vaid üürikeseks hetkeks ja langed siis taas negatiivsete tunnete rüppe. See ei tundu kuidagi jätkusuutlik. Ma ei usu, et Sa isegi tahad koguaeg supelda kurbuse, mure, hirmu või masenduse järves. Kuidas seda siis muuta?
Lõpetada eesmärkide seadmine? Kindlasti mitte, eesmärkide seadmine on elus oluline, aga õnnetunnet ei saa sõltuvusse panna nende sihtide saavutamisest. Eesmärgi saavutamine on vaid kogu protsessi kulminatsioon. Üks hetk. Seega teekond sinna eesmärgini on ju märksa olulisem ning sellel rajal alles esimesi samme teheski on võimalik kogeda positiivseid emotsioone. Lihtsalt kõik oleneb vaatenurgast, mille oled endale seadnud. Toon näite.
Riin oli unistanud ammu kolida üürikorterist oma majja. Ta oli aastaid tundnud, et just see oma maja ongi tal puudu sellest, et ta saaks tunda end tõeliselt õnnelikuna. Samas, kui ta ühel päeval oli lõpuks oma majja ära kolinud, siis tõesti ta oli enda sõnul hetkeks õnnelik, aga see oli üürike. Negatiivsed emotsioonid hakkasid tasapisi tagasi tulema. Esiteks ta avastas, et majas on võrreldes korteriga palju rohkem tööd. Ta ei osanud selle peale varem mõelda, sest oli eluaeg elanud korterites. Nüüd ta mõlgutas oma mõtteid sellest, kuidas ta jõuab kõike korras hoida nii majas sees kui ka väljas? Seega seadiski Riin uue eesmärgi, et esimese aasta keskendub ta aia korda tegemisele, sest seal oli tegemist rohkem ning see häiris ka naist ennast. Oravaratas algaski otsast peale. Riin ei suutnud mõista, miks ta ei olnud õnnelik, kuigi oli täitnud oma kauaaegse unistuse. Ta ei saanud aru, et tema negatiivsetes emotsioonides ei ole süüdi välised tegurid, vaid mõtted, mis põhjustavad kurbust, masendust ja muret.
Pane end korraks Riinu olukorda, mõtle, kas Sa tunned muret enne, kui hakkad mõtlema sellest, kui palju on majas tööd rohkem võrreldes korteriga? Ei tunne ju. Kusjuures sellele ühele muremõttele järgneb järgmine ning nii röövidki endalt ise meelerahu ja õnne. Mida siit järeldada? Kui suudad oma mõtetega tekitada muret või kurbust, siis oled samamoodi võimeline looma õnne ja rõõmu. Võibolla vajab see rohkem harjutamist, sest vanu harjumusi on keeruline muuta, aga see ei ole võimatu.
Ameerika psühholoog Susan Jeffers on öelnud: „Meie eesmärk on rõõmu tunda, mitte saavutada täiuslikkust.“ Seega ära loo illusiooni, et õnnetunde kogemine on sama haruldane kui sõnajalaõie leidmine jaaniööl. Kõik positiivsed emotsioonid on Su sees olemas. Ka praegu, kui loed neid ridu. Lihtsalt muuda oma mõtteid ja vaatenurki, mis on oma väärtuse kaotanud. Täpselt nii suudadki muuta maailma, enda sisemaailma.