Inimestega vesteldes näib mulle, et enamik meie hulgast on enda suhtes hoolimatud ja see väljendub eriti töövaldkonnas. Kuidas? Tead, neid inimesi, kes töötavad aastaid või lausa aastakümneid töökeskkonnas, mis on toksiline. Nende inimeste lugusid kuulates tabad end mõttelt, et põrgu tundub ka nende läbielamiste kõrval paradiisina. Ometi ei otsi nad uut töökohta. Miks? Nad on kaotanud usu, et kuskil mujal võiks midagi paremat olla. Nii püüavadki nad end uskuma panna, et nende töökohal polegi midagi viga, sest reaalsus tundub liiga karm, et sellele otsa vaadata.
Toon näite ühest väga töökast naisterahvast, nimetame teda Siiriks, kes oli umbes kümme aastat juba töötanud samas ettevõttes. Alguses, kui ta selle ettevõttega liitus, oli tema sõnul kõik suurepärane. Mis siis juhtus? Viis aastat pärast Siiri tööle asumist vahetus ülemus, kelle alluvuses naine töötas ning tema sõnul läks siis tõeline põrgu lahti. Esmalt näis talle, et ta saab oma uue juhiga väga hästi läbi, aga viimane lihtsalt õppis teda tundma, et hiljem oma huvides ära kasutama hakata. Kuidas?
Näiteks oli täiesti tavaline, et juht helistas Siirile tööpäeva õhtul või pühapäeva öösel, et järgmisel päeval tulevad ettevõtte jaoks tähtsad läbirääkimised ning tema naisterahvana peaks küpsetama kooke. Täpselt nii hakkaski Siiri oma vabast ajast kooke küpsetama. Muide talle ei makstud selle eest mingit lisatasu. Mitte ühtegi senti nende unetute ööde eest. Ka ei julgenud Siiri enda sõnul vastu hakata, sest kartis kaotada töökohta. Lisaks sellele oli tal enda sõnul tekkinud hirm, et ta pole oma töös piisavalt pädev ega leia uut tööd. Miks selline hirm tekkis? Siiri sõnul ei teinud ta juhi arvates erialaselt kohe mitte midagi hästi, kuigi eelnev juht oli temaga olnud väga rahul. Igal juhul ei piirdunud Siiri lugu vaid alavääristamise ja kookide küpsetamisega.
Ühel toredal päeval otsustas juht oma naise ja lastega kolida korterist majja. Kui arvate, et koliti koos perega või aitasid kolida juhi lähedased või telliti selleks kolijad, siis te eksite. Mees oli nii arrogantne, et ei teinud isegi tööl saladust, et teda peavad kolimisel aitama alluvad, sest temal juhina on targematki teha. Täpselt nii ta olevatki öelnud. Nagu te juba järeldada võite, siis loomulikult aitas ka Siiri juhil kolida. Naise sõnul kolisid nad ülemust vabast ajast kaks nädalat. Siiri töötas koos selle ülemusega peale toda vahejuhtumit veel neli aastat. Kes teab, võibolla töötaks ta tänagi veel samas ettevõttes, kui tervis poleks talle märku andnud, et vaja on muutust. Igal juhul tänaseks on tal juba mitu aastat uus töökoht. Siiri sõnul mäletab ta siiani selgelt oma esimest kuud praeguses töökeskkonnas. Ta oli enda sõnul sattunud nagu põrgust paradiisi, aga oli juba unustanud, et viimane võiks üldse eksisteerida…
Kas tead, mis Sinuga juhtub töökohas, mida iseloomustab halb töökultuur? Alguses, Sa ei saa aru, kuhu oled sattunud. See näib liiga halb, et olla tõsi ja reaalne. Lõpuks, kui Sa mõistad, et see siiski on tegelikkus, on Sul raske uskuda, et selline toksiline töökeskkond saab üldse olemas olla. Ent lõpuks paned Sa end uskuma, et tegelikult on see kõik normaalne. Ega mujal ju parem pole. Nii võibki see halb töökoht Sinu jaoks ükskord lõppeda fataalselt. Kuidas? Stress ja ärevus, mida tunned ebasobiva töökeskkonna tõttu, mõjutab ka Su füüsilist tervist ning vähendab Su eluiga. Kui plaanid sellises töökohas jätkata seni, kuni see koht eksisteerib, siis võta lihtsalt teadmiseks, et teed seda oma tervise arvelt. Mõtle tõsiselt, kas see töökoht on ikka seda väärt? Tean inimest, kes sai aastate pikkuse tööstressi tõttu infarkti ning viidi kiirabiga haiglasse otse töölt. Seega on naljast asi ikka väga kaugel.
Tegelikult on võimalik halvad töökohad ära tunda juba eos. Kuidas? Kui juba tööintervjuul jätab keegi ülemustest halva mulje, siis pole soovitatav katsetama asuda. Kui tead, et mingi ettevõte otsib aastaringselt koguaeg töötajaid, kuid nad ei laiene. Järelikult peab olema ettevõttes midagi valesti – olgu selleks töötajate mitte väärtustamine, palga mittevastavus kohustustele, ebapädev ülemus vms. Usu, kui töökoht on hea, siis inimesed ei jookse sealt sama kiiresti minema, kui sinna läksid.
Charlie Chaplin on öelnud: „Te peate õppima ütlema “ei”. Ilma selleta ei saa õnnelikuks.“ Seega, kui tunned juba töövestlusel, et midagi ei tundu õige, siis ära ava seda ust. Ütle lihtne: „Tänan, ei!“ Kui seda lugu lugedes tunned, et oled samamoodi kinni halvas töökeskkonnas, kus Sind ei väärtustada, siis järelikult on aeg muutusteks. Elus ei muutu paremaks midagi enne, kui Sa ise otsustad luua oma ellu muutust. Usu, head töökohad eksisteerivad, Sul on vaja need lihtsalt üles leida. Lisaks sellele, pea meeles, halvad töökohad eksisteerivad täpselt nii kaua, kui on inimesi, kes on nõus sellistes kohtades töötama. Kui lõpeb nõudlus, siis lõpeb ka pakkumine. Kuidas nõudlust vähendada? Väärtusta ennast ja oma aega. Sa väärid parimat kõiges – ka töövaldkonnas.