Kas oled kuulnud indiaanlaste mõistujuttu huntidest? Selles loos räägib vanaisa oma lapselapsele kahest hundist, kes tema sees võitlust peavad. Üks neist huntidest on kuri ning sümboliseerib viha, kadedust, hirmu jms. Teine hunt seevastu on hea ning sümboliseerib rõõmu, armastust, rahu jms. Uute teadmiste valguses huvitas lapselast väga, milline hunt lõpuks tema sees võidab: hea või halb? Vanaisa vastas, et võidab see, keda Sa toidad.
Miks ma jutustasin Sulle seda lugu? Mõtle, tegelikult võitlevad need hundid ju meie kõigi sees. Vahel võidabki kuri hunt isegi mitu lahingut järjest. Sa küsid, millal? Näiteks siis, kui Sa toidad enda sees pidevalt erinevaid hirme. Kas see tähendab, et Sa oled kuri inimene? Kindlasti mitte. Hirmunud, tõenäoliselt, aga see ei tähenda, et peaksid end halvasti tundma või end mõtetes maha kandma ja ekslikult arvama, et lõplik võit ongi nüüd kurja hundi käes.
Öeldakse, kui Sa pole oma elus millegagi rahul, siis muuda seda. Inimesed kogevad kõik elu jooksul mingisuguseid hirme. Tõsi, mõnikord võivadki hirmud olla laastavad, kuid tuleb mõista, et hirm ei ole Sina. Hirm on tunne ja seda on võimalik ületada ja ümber muuta millekski positiivseks. Kui aga jääda hirmu kinni, siis ei julgeta käia ka seda rada, mida tegelikult süda ihkaks. Seega hakkab lihtne tunne Sind elus piirama, kuna oled sellele tundele enda sees andnud liialt suure võimu. Kuidas hirmu asemel toita hoopis positiivseid emotsioone, mis elus edasi viivad, rajale, kus Sa tegelikult käia soovid?
Ma olen oma varasemates postitustes kirjutanud, et hirm ei ole midagi muud kui informatsiooni puudumine. Hirm algab alati mõttest, millele Sa seod külge oma emotsiooni. Just see emotsioon hakkabki Su alateadvuse programmi ümber kirjutama, mistõttu võib ainuüksi mingisuguste mõtete mõtlemine tuua esile hirmutunde. Seepärast suudabki hirmunud inimene tonti näha seal, kus teised parima tahtmise juures ei näe mitte kedagi ega midagi. Samas ei saa öelda, et hirm on halb või hea. Miks? Tegelikult on hirmutunde sügavam eesmärk kaitsta Sind võimalike ohtude eest. Lihtsalt on hirme, mida oled oma alateadvuse programmi sisestanud veaga.
Kuidas veaga? Need hirmud ei põhine reaalsel ohul, vaid Sinu tõlgendusel või ettekujutlusel ohust. Näiteks avalik esinemine. See on paljudel hirmuks. Võibolla olid väike ja pidid esinema, aga miskipärast said negatiivse kogemuse. Võibolla unustasid luuletusel/laulul sõnad või tantsides õiged sammud ning keegi publikust turtsatas. Nüüd on Su alateadvuses programm, mis kaitseb Sind, et Sa ei peaks sama kogemust enam kogema. Alateadvuse jaoks on see ohtlik ning Sulle tekitab see hirmu, mis tundub ületamatu. Kui ratsionaalselt mõtled, siis avalik esimene ei ole ju midagi ohtlikku? See ei ole ju samaväärne olukorraga, kus pead lõvi eest ära jooksma, et enda elu päästa. Samas võibolla on Sul avaliku esinemist vaja sellel teekonnal, mida Sa tegelikult käia soovid. Kas valid siis pigem teise teekonna või otsustad oma programmi ümber kirjutama hakata?
Kas teadsid, et mõnikord pole Sinu sees olevad hirmud isegi Sinu enda hirmud, vaid oled need kaasa saanud Sind ümbritsevatelt inimestelt? Näiteks korrutas keegi Su lähedastest, et kellegi peale ei saa loota, kui ikka tahad midagi elus tehtud saada, pead selle ise ära tegema. Kuna kordamine on tarkuse ema, siis ilmselgelt jäi see Sulle meelde kui õppetund. Seega võtsid selle oma ellu kaasa ning nüüd on üheks Su hirmuks delegeerimine. Tööl võibolla Sul ei olegi vajadust oma ülesandeid kellegagi jagada, aga kodus võiks ju majapidamistööd ikka jaotatud olla. Tavaliselt sellise hirmu puhul paraku Sa teedki kõik ise ära ja koormad end lihtsalt üle. Seega ei tundu see ju väga kasulik hirm või kuidas? Mis saab veel siis, kui Su unistuste töö eeldab delegeerimist? Kas jätad selle ametikoha pigem kellelegi teisele, sest lased end hirmust kanda?
Kuidas siis ikkagi lõpetada elamine hirmu kütkes? Tegelikult ei taha meist keegi ju lasta end lõputult hirmudel kanda, sest see takistab täisväärtusliku elu. Hirmude ületamine on küll mõnikord aeganõudev, aga mitte võimatu. Esmalt ongi vaja anda oma hirmule nimi ning mõista, mille eest see kartuse tunne on tulnud Sind hoidma. Kui oled selleni jõudnud, siis täna hirmutunnet ja saada ta minema. Mõnikord ei taha need hirmud lahkuda, sest alateadvuse kaitsemehhanismid on liiga tugevad. Näiteks Sul võib olla hirm loobuda oma hirmust, sest äkki Su elu muutub liiga palju. Näed, mis toimub? Siin tekib uus hirm, mis vajab vabastamist. Hirm muutuste ees.
Niimoodi ükshaaval ongi vaja oma hirme vabastama hakata. Lihtsalt tee oma alateadvusele selgeks, et need olukorrad pole Sulle tegelikult ohtlikud ja Sina oled oma elu peremees. Sina otsustad, mis on Sulle hea ja mis mitte. Sa saad kõigega oma elus hakkama. Võid ka mõtetes enda jaoks hirmutavaid olukordi läbi mängida, aga ikkagi positiivses võtmes, kuidas Sa sooviksid end ise nendes olukordades tegelikult tunda ilma hirmuta. See annab Su alateadvusele kogemusi, mis on positiivsed. Alateadvus ei tee vahet kujutlusel ja reaalsusel.
Kindlasti ei ütle ma seda, et kui korra neid asju proovid, siis võid homme päev juba 100 000 inimesele kuskile kõnet pidama minna, aga täpselt nii nagu Sa neid hirme oled aja jooksul enda sisse programmeerinud – kordamisega. Saad neid ka ümber muuta – selle sama kordamisega. Seda enam, kui hirmudest vabanemine aitab Sul liikuda oma unistuste elu poole. See on ju väärt seda pingutust või kuidas?
Lõpetuseks Nelson Mandela on öelnud: „Julge ei ole see inimene, kes ei karda, vaid see, kes võidab hirmu.“ Ületa oma hirmud ja astu Sinagi julgete inimeste ridadesse. Usu, Sa suudad seda.