Enamike inimeste elutempo on tänapäeval nii kiire, et nädalad lendavad lausa linnutiivul. Sealjuures on pea tihti mõtteid täis, sest teha on nii palju ja jumal hoia selle eest, kui miski peaks ununema. Samas, kui tihti elatakse ja nauditakse hetkes olemist. Seda siin ja praegu kohaoleku tunnet, mis on oluline selleks, et hetki koguda. Rutiinis elades see paraku unustatakse. Tundub, et inimesed veedavad oma mõttes aega rohkem argistel tegemistel ja toimetustel, kui positiivsete hetkete meenutamisel või nende hetkede loomisel ja kogumisel. Milliseid hetki oled Sina hiljuti kogunud, mis tekitavad Sulle hea tuju ja rahu hinge isegi kõige stressirohkemal päeval?

Milline on Sinu senise elu kõige imelisem päev? Täpselt sellise küsimuse küsis minu käest umbes 8 aastat tagasi üks soliidses eas naisterahvas. Esmapilgul tundub see nii lihtne küsimus, kuid sellele sügavalt mõtlema hakates, on tegelikult omajagu keeruline eelistada paljude imeliste päevade seast just seda üht. Vähemalt nii tundus mulle toona ning nii ma seal mõtlikult vaikisin ja reisisin oma mälestustes.

Auväärses eas naine muidugi taipas mu segadust. Tema hinnangul läksin ma oma mõtterännakutega liiga pikale reisile. Seega esitas ta mulle sama küsimuse natukene teise nurga alt: „Kui Sa saaksid minna ajas tagasi, siis millist päeva Sa oleksid nõus korduvalt läbi elama?“ Sellele küsimusele teadsin ma vastust ilma pikemalt mõtlemata ning seda vana daamiga jagades, ütles too naeratus huulil: „No näed, lapseke, see ongi Sinu praeguse elu kõige imelisem päev. Täpselt neid hetki ja selliseid päevi Sa peadki oma ellu pidevalt juurde looma, sest need annavad Sulle elujõudu. Paljud inimesed küsivad, mis on pika eluea saladus? Ma olengi märganud, et suurtel küsimustel on tihti lihtsad vastused, mida igaüks võiks märgata, aga miskipärast seda ei tehta. Elu eesmärk ei ole palehigis tööd rabada niimoodi nagu homset ei eksisteeriks, vaid koguda, kinkida ja luua imelisi hetki koos oma kõige kallimatega. See ongi pika eluea saladus.” Kuldsed sõnad, kas pole?

Mulle on meeldinud tegelikult väikesest peale ilusaid hetki koguda, hoida ja juurde luua. Miks mul tekkis siis segadus vana daami esimese küsimuse peale? Ma lihtsalt ei osanud neid päevi eristada, sest kõik tundusid ühtmoodi meeldivad. Samas, kui ajas rändamine oleks võimalik, kas ma tahaksin kõiki neid hetki või päevi uuesti läbi elada? Tegelikult mitte. Sa küsid imestusega, miks? Ära saa valesti aru, need hetked või päevad, mida ma võimaluse korral uuesti läbi elada ei soovi, ei ole negatiivsed, vaid ikka meeldivad ja rõõmsad, aga võrreldes mõnede teiste hetkedega võibolla liiga tavalised.

Näiteks keskkooli või ülikooli lõpetamine. Mõlemad on väga rõõmsad sündmused. Üks verstapost elus saab läbitud. Lõpupidu ja sellega kaasnev melu on ju ka tore, aga uuesti läbi elamise jaoks kuidagi liiga tavaline. Milliseid hetki või päevi ma hea meelega uuesti läbi elaksin? Näiteks oma abikaasaga tutvumist, uute paikade ja kohtade avastamisi koos oma lähedastega jms. Seega hetki, mil on küljes eriline emotsioon, mitte üksnes rõõm, vaid ka positiivne elevus.

Lõpetuseks, Artur Alliksaar on öelnud: „Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu.“ Ainult Sinu võimuses on muuta praegune hetk eriliseks nii endale kui ka teistele. Mis on kõige olulisem? Ära unusta luua, kinkida ja koguda elus imelisi hetki, mis on ka hiljem meenutamist väärt ning kuhu reisiksid iga kell tagasi, kui selleks avaneks võimalus. Võta endale aega ja mõtle, milline on Sinu senise elu kõige imelisem päev? Kui oled sellele küsimusele vastuse enda seest üles leidnud, siis lihtsalt loo sarnase emotsiooniga imelisi päevi juurde. Kogu hetki, kogu elujõudu ning naudi oma elu.