Dave Ramsey on öelnud : „Peate saavutama kontrolli oma raha üle või selle puudumine kontrollib teid igavesti. “ Kas Sina oled oma raha üle kontrolli saavutanud või oled nagu enamik inimesi lasknud täiesti vabatahtlikult raha puudumisel end kontrollida? Kas enne uut palgapäeva on Sul raha nii vähe, et oste on vaja tõsiselt piirata või poes käigud üldse ära unustada? Kas Sa usud, et need, kellel seda probleemi pole on sündinud lihtsalt kuldlusikas suus? Või äkki oled Sinagi üks neist inimestest, kes usub, et rahatarkus ei ole mitte midagi muud, kui mõttetu soov elus raha taga ajada?

Hiljuti olen põrganud kokku mitme väga huvitava väitega või kes teab ehk isegi müüdiga, mida nüüd rõõmsalt purustama asuda. Ikka selleks, et anda natukenegi oma panust finantskirjaoskuse populariseerimisele.

Esiteks, rahatargad on need inimesed, kes on lapsepõlves elanud majanduslikult raskes olukorras, sest külluses elavad lapsed, pole millestki puudust tundnud ega oska seetõttu rahaga targalt ringi käia. Seda julgen kohe kindlasti müüdiks pidada ning oleme ausad, midagi nii jaburat polnud ma üle hulga aja kuulnud. Tõsi, rahatarkade hulgas on ka neid inimesi, kellel on olnud majanduslikult raske lapsepõlv, aga see pole reegel, vaid pigem erand. Miks? Nendel lastel pole olnud eeskujusid vanemate näol, kes teeksid tarku finantsotsuseid. Seega on nad pidanud need teadmised ise omandama. Kahjuks vaevuvad seda tegema vähesed. Kui see müüt vastaks tõele, siis oleks sotsiaalvaldkonnas põhilisteks klientideks, kes majanduslikesse raskustesse satuvad, just rahaliselt heal järjel olevatest peredest pärit võsukesed. Tegelikult kehtib siin paraku reegel, et vaesus sünnitab vaesust.

Just sel teemal oli mul arutelu ühe inimesega, kes väitis, et tema on hetkel rahaliselt keerulises olukorras just seetõttu, et tal oli lapsena kõik olemas ning ta pole kunagi pidanud raha pärast muret tundma. See olevat põhjus, miks ta ei ole teinud rahaliselt tarku valikuid. Mis koorus meie jutuajamisest välja? Tegelikult ei olnud selle inimese vanemad rahatargad, vaid eluaeg teinud tööd kõrgepalgalistel kohtadel. Tõsi, nad oli raha säästnud ka nn mustadeks päevadeks, aga need summad ei olnud ka teab, mis suured, sest pere igakuised kulud olid üüratud. Millest seda järeldada? Kuu lõpus pidi mehe sõnul perekond ikka rahaliselt korralikult läbi mõtlema, mida üldse poest osteti. Investeerimist peeti selles perekonnas lausa ohtlikuks. Sealt saame järeldada, et ta vanemad ei pannud raha enda kasuks tööle. Neil ei olnud omandatud finantskirjaoskust.

Seevastu need vanemad, kellel on olemas finantskirjaoskus annavad selle juba varakult enda lastele edasi, sest see on ju kõige olulisem oskus, et elus hästi hakkama saada. Kus ma seda tean? Minu varalahkunud isa andis mulle rahatarkust edasi juba väga noorelt. Julgen väita, et kuueaastaselt teadsin ma juba väga hästi, kuidas teha rahatarku otsuseid. Ilmselgelt annan ka mina oma lastele need teadmised edasi, mitte ei hoia neid vati sees ega osta neile kõike, mida hing ihaldab. Kõik ikka mõistlikkuse ja vajalikkuse piirides.

Teine müüt – rahatarkus pole midagi muud, kui mõttetu soov elus raha järgi joosta. Tavaliselt öeldakse siin juurde veel, et elus on palju olulisemaid asju kui raha. Kusjuures olen sellega nõus, et Sa ei saa muutuda elus raha orjaks ja tead mis? Rahatargad ei olegi raha orjad, vaid panevad raha enda kasuks tööle, mis tähendab, et ühel hetkel on nad rahaliselt vabad. Kui raha investeerida, siis raha töötab Sinu kasuks ka siis, kui Sa magad.

Mida annab Sulle rahaline vabadus? Võimalust teha seda, mida Sa ise tahad. Kui soovid jätkad töötamist. Kui ei soovi, siis on Sul võimalus luua näiteks oma ettevõtte või kes tahab, lööbki jalad seinale ja läheb varakult pensionile. Kas pole ahvatlev? Mõtle, kas see tõesti kõlab raha taga ajamisena? Ei kõla ju. See müüt on sama totter, kui väita, et kirjaoskuse omandamine elus on mõttetu. Finantskirjaoskus pole elus põrmugi vähem väärtuslikum kui kirjaoskus.

Kolmas müüt – rahatargalt elamine on lihtsalt vabandus koonerdamisele. Ka see väide pani mind kergelt öeldes kulme kergitama. Esiteks kes on kooner? Tegemist on ülimalt kokkuhoidliku inimesega. Julgeks väita, isegi äärmusliku variandiga raha säästmisel. Mida see tähendab? Koonerdaja jaoks ei ole oluline hinna ja kvaliteedi suhe, vaid ta otsib lihtsalt madalamat hinda ja seda kõiges ning alati. Isegi siis, kui see madalam hind end ära ei tasu, sest näiteks kõige madalama hinnaga toode eeldab hiljem kallimat hooldust vms. Koonerdamine on võibolla isegi elustiil ja mõttemall.

Ma ei saa väita seda, et rahatarkade inimeste seas ei ole koonerdajaid, aga finantskirjaoskuse ja koonerdamise vahele ei saa panna võrdusmärki. Rahatargad inimesed lihtsalt enne millegi otsmist uurivad turul olevaid tooteid, et valida nende seast välja parim enda vajadusi silmas pidades. Mis põhiline? Rahatargad panevad raha enda kasuks tööle – investeerides oma raha, kas aktsiatesse, võlakirjadesse, kinnisvarasse vms. Kui palju seda raha investeeritakse? Oma võimaluste piires – 10-75% oma sissetulekust.

Tean, et on neid inimesi, kes väidavad, et selline raha investeerimine tähendakski nende jaoks koonerdamist, sest peaks hakkama oma oste läbi mõtlema ja mille nimel? Äkki tulevikus on rohkem raha, aga võibolla ei jõua seda siis enam kasutadagi. Pigem on targem hetkes elada ja nautida seda raha siin ning praegu. Kusjuures siinkohal tahan rõhutada, et rahatargad inimesed naudivad ka oma raha, siin ja praegu ning nende varad kasvavad iga aastaga suuremaks.

Teisalt kui elad alati palgapäevast palgapäevani, siis sõltudki terve elu oma tööandjast ja seda ei saa ju küll nautimiseks pidada, sest mis saab siis, kui tuleb koondamislaine? Kas siis on süüdi tööandja või valitsus või hoopis on vaja otsa vaadata sellele inimesele, kes Sulle peeglist vastu vaatab – Sulle endale, sest Sinu enda rahalised valikud on toonud Sind kahjuks sellesse olukorda. Õnneks on alati võimalik oma elu muuta ning finantskirjaoskust võib omandada igaüks, kellel on piisavalt tahtmist. Ikka selleks, et luua enda ja tulevaste põlvede ellu rahalist küllust.

Hoia kriitilist meelt, sest inimesed räägivad tihti ka nendest teemadest, milles neil endal kogemused puuduvad või mille suhtes on nad ise elus pettunud ning jagavad niimoodi informatsiooni, mis on tegelikkusest valgusaastate kaugusel. Rahatarkus ei ole siin erandiks. Kui inimesel endal puudub igasugune finantskirjaoskus, siis ei ole mõtet selle inimese majanduslike soovitusi ka kuulata ning enda uskumusteks võtta. Las müüdid jäävad müütideks.

Lõpetuseks, Chris Brogan on öelnud „Eesmärk ei ole teenida rohkem raha. Eesmärk on elada elu enda seatud tingimustel.“