Joan Collins on öelnud: „Kui elu viskab Sind sidruniga, tee limonaadi“. Lihtne põhimõte, mille järgi me kõik võiksime elada. Kui Su ellu tulevad raskused, siis pigista nendest väljakutsetest välja võimalused. Tean, et mõnikord on seda lihtsam öelda, kui teha, aga see on kõige valutum mõtteviis, kuidas elus raskete situatsioonidega toime tulla. Väljakutseid tuleb meil ette kõigil, sest nende olemasolu tähendab ju arengut. Mõtle, kui Su elus poleks olnud neid raskuseid, mida oled üle elanud, kas oleksid täna see inimene, kelleks oled saanud? Julgen väita, et ei oleks.
Ometi on meie hulgas neid, kes arvavad, et on olemas inimesi, kes on jäänud elu väljakutsetest puutumata. Teisalt on ka neid inimesi, kes arvavad, et käivad valet rada mööda hetkedel, kui elu pakub neile väljakutseid. Samas vastupidiselt viimastel on meie seas ka neid, kes tõesti käivadki seda rada mööda, mis pole ammu nende jaoks, sest hirmust ja harjumusest on raske vabaneda ning ise imestavad, miks nende elu kohe nii raske peab olema?
Esimese grupi inimestele tahan öelda, et mitte ükski inimene ei ole jäänud elu raskustest puutumata. Me oleme kõik inimesed ning elu pakub meile kõigile õppetunde, tõsi erinevaid, aga ühe raskused ei pruugigi teisele väljakutset pakkuda. Tuleb meelde üks koosviibimine, kus ühelt ettevõtjalt küsiti, mida tema teeks, kui ühel päeval tuleks pankrott. Tööd poleks ja peaks alustama sealt, kus 20 aastat tagasi. Mees vastas, et küll ma mõtleksin midagi välja. Ettevõtluses ja juhtimises on kogemused olemas, tutvuseid on aastakümnete jooksul kogunenud omajagu ja ideid on ka palju. Huvitav oli jälgida küsimuse küsijat, kes oli pahviks löödud. Näis, et temale sama kogemus oleks erinevate asjaolude tõttu pigem suur väljakutse kui lihtsamini lahendatav olukord. Samas ei tähenda see seda, et tollel ettevõtjal elus katsumused puuduksid. Lihtsalt need on natuke teist laadi.
Teise grupi inimestele tahan öelda seda, et ega esimese raskuse peale ei saa püssi piltlikult öeldes põõsasse visata ja punuma pista. Püüan teie silmi avada. See, kui te käite õiget rada mööda ei tähenda, et teil poleks enam elus midagi õppida. Teil on õppetunnid, mis on omandatud, aga uued mis veel omandamist ootavad. Siin on natuke naiivne mõelda, et olete nüüd ühe hetkega väljakutsetest prii, kui olete valinud raja, mis teid sütitab. Me kõik õpime, sest kuskilt on vaja ju kogemusi hankida, et tulevikus veel arukamaid otsuseid langetada. Stephen Hawking’ki on öelnud: „Ükskõik, kui raske elu ka ei paistaks, alati on midagi, milles Sa võid edu saavutada. Oluline on see, et Sa alla ei annaks.“ Seega, olge nii kenad ja võtke see püss sealt põõsast uuesti kätte ja nähke raskusi õppetundidena, millest luua parimad võimalused oma elus.
Kolmanda grupi inimestele tahan öelda, et väärtustage ennast ja oma aega rohkem. See ongi teie seekordse raskuse õppetund. Väljakutse, mis tahab teile öelda, et olge julgem ja järgige oma südamehäält. Kuni te seda ei tee, siis võite kindel olla, et raskused teie elus jätkuvad ning lähevad järjest raskemaks, sest elu ei saa ju muudmoodi teile märku anda, et see rada ei ole enam teile mõeldud. Seega unustage hirmud ning pidage meeles, et ühe ukse sulgudes avaneb mitu uut.
Öeldakse ju, et raske õppustel, kerge lahingus. Elus olevaid raskuseid on vaja ka täpselt selliselt võtta. Mõistke, et elu ongi tõusude ja mõõnadega. Eranditult meil kõigil, sest elu – see on areng. Kui lõpeks areng, lõpeks ka elu ning seda me ju ei taha. Seega vapralt oma väljakutsetele vastu, ikka selleks, et neist parimad võimalused tuleviku tarvis välja pigistada.