Näib, et tehnoloogia areng toob lisaks positiivsetele muutustele endaga kaasa ka negatiivse. Eks see ongi vast elus paratamatu – igal asjal on omad head ja vead. Ma olen tehnoloogia usku inimene ning tean, et tulevikus muutub meie elu mitmegi kohapealt järjest paremaks. Samas näen ka ohte, mistõttu on vaja inimesi harida tehnoloogia võimalustest ja võimekusest ning teha seda järjepidevalt.
Oleme ausad, inimestega manipuleerimine pole kunagi olnud nii lihtne kui täna. Hirmutav on see, et aastatega muutub see veel laiaulatuslikumaks. Täna Sa vaatad meediast, kuidas mõni tuntud persoon avaldab oma arvamust ja oled suhteliselt kindel, et oma seisukohti väljendabki tõesti see sama isik. Ometi on meil juba programmid, mille abil saab ükskõik milline inimene levitada oma mõtteid ja panna neid kõnelema tuntud persooni. Näiteks Sina näed, et videos kõneleb peaminister, aga tegelikult ei tea tema sellest teemast mitte midagi, sest teksti on sisse rääkinud keegi teine ning programmi abil on vahetatud ära näod, videod, hääl jms. Sa arvad, et see kõlab ulmeliselt? Piisab kui paned Google otsingusse DeepFake ja tehnoloogia valdkonnas tegelevate inimeste jaoks vanad uudised, jõuavad ka Sinuni. Siit tekibki küsimus, kui lihtsalt lased Sina endaga manipuleerida?
Paljud inimesed arvavad ekslikult, et manipulatsioon on lihtsalt inimeste mõjutamine. Tegelikult on manipulatsioon midagi märksa suuremat. See on ükskõik, mis hinnaga enda eesmärkide saavutamine sealjuures arvestamata teiste inimeste heaolu, mõtete ja kaugema tulevikuga. Kuidas Sind tavaliselt manipuleerida püütakse? Valetamise, informatsiooni varjamise ja negatiivsete emotsioonide tekitamisega. Selge on see, et manipuleerijaid on meie hulgas alati olnud, kuid tehnoloogia pideva arenguga, suudavad nad oma eesmärke täita selliselt, et hiljem on raske uskuda, kuidas Sa üldse valede ohvriks langesid, aga siis võib olla juba hilja. Mida suurem hulk inimesi manipulatsiooni ohvriks langevad, seda rängemad on tagajärjed meie kõigi jaoks. Toon näited.
Koroonakriisi alguses tekkis paljudes inimestes teatav paanika. Viirusest ei teatud midagi. Inimesi hirmutas teadmatus. Psühholoogiliselt on inimloomusele omane otsida vastuseid. Kus said mitmed inimesed üle maailma oma vastused? Vandenõuteoreetikute käest, sest neil olid vastused. Nemad teadsid. Nende uudised levisid sotsiaalmeedias kulutulena erinevates keeltes ja levivad tänini. Oletame, kui Sinaga mõnele nende uudistest oled klikkinud, siis soovitussüsteemide algoritmid hakkavadki Sulle järjest enam neid uudiseid pakkuma. Näis ju, et jutt, mida Sulle räägitakse on tõsi, miks inimesed silmi ei ava? On nii? Mu enda tutvusringkonnaski tekkis just koroonakriisi ajal juurde mitmeid vandenõuteooriate järgijaid. Ärge saage valesti aru, ma ei ütle seda, et kuskil alternatiivsetes teooriates ei või kunagi mingit tõetera sees olla, vaid ma ütlen, et KAHELGE KÕIGES ERITI TÄNAPÄEVAL. Ärge uskuge midagi pimesi. Otsige infot, mis tutvustaks ka teistsuguseid vaateid. Uurige algallikaid. Alati mõelge, mis võib olla kellegi eesmärk midagi levitada? Mis on see kasutegur, mida saadakse? Kas riikide kasutegur on oma kodanike surm, kui nemad on nende maksumaksjad ja üleval pidajad? Kas viiruse piirangud tähendavad ikka kommunismi naasmist? Äkki kommunism võib naasta juhul, kui nähakse, kui lihtne on inimesi üles keerata ja panna uskuma sellesse, mida parasjagu soovitakse? Kas teadlased on meile ohtlikud või on ohtlikud hoopis need inimesed, kes ehitavad müstikat valdkondade ümber, kus neil puuduvad lihtsalt igasugused teadmised ja kogemused? Kui me vajame operatsiooni, siis kelle poole me pöördume, kas arstide või ehitajate, juristide, arhitektide, klienditeenindajate jms poole?
Hiljuti soovitu ka minu silmi avada. Nimelt saadeti mulle info, mida nn tavameedia ei räägi koroona pandeemiast. Tolles videos toodi välja erinevaid USA organisatsioone, mida juhivad ja organiseerivad samad inimesed. Eriti hakkas mulle silma väide, mis toodi välja 2019. aasta septembris Global Preparedness Monitoring Board aasta aruandes. Nimelt toob aruanne välja, et nende edenemise näitajad 2020. aasta septembriks hõlmavad ÜRO-d ja WHO-d, kes viivad läbi vähemalt kaks süsteemset simulatsiooniharjutust, millest üks käsitleb surmavat hingamisteede patogeeni. Naine, kes sellest tolles videos rääkis, väitis, et see on tõestus sellele, et tegemist on planeeritud pandeemiaga. Kahtlemata uskus too naine, mida ta räägib ja tegi enda arvates kogu inimkonna heaks suure avastuse, kuid ilmselgelt jääb tal puudu teadmistest mitmetes valdkondades sealhulgas ka tehnoloogia alal.
Mis on simulatsioon? *Simulatsioon on reaalmaailma protsessi või süsteemi jäljendamine ajas. Meie inimkonnana ei ela simulatsioonis, kui tegemist oleks nn võlts pandeemiaga, siis see poleks enam simulatsioon vaid eksperiment. Simulatsioone tehti enne pandeemiat, tehakse pandeemia ajal ja ka peale seda. Mida see tähendab? Simulatsioon eeldab mudeli loomist. Mudeleid luuakse tänapäeval pigem arvutite abil. Järjest populaarsemaks on muutunud ka masinõppe erinevad meetodid. Selle dokumendi mõistes on simulatsioonid välja töötatud süsteemid, kus andmetega püütakse jäljendada võimalikult täpselt reaalmaailma protsesse, et saada nende abil teada, millised meetmed on kõige paremad, et pandeemiat kontrolli alla saada. Kuidas seda tehakse? Muudetakse programmides andmeid – näiteks kui tõhus meetod on maski kandmine? Kui palju aitavad vaktsiinid? Kui suur peaks olema vaktsineeritud inimeste osakaal jne? Kui tõenäoline on teine laine, kui kasutusele võetakse ühed meetmed jne? Muutujaid on palju. Seda kõike tehakse tarkade programmide abil, mis suudavad ise süsteemist õppida ja ennustada lõpptulemust andmetest endist. Arvutis on ohutum reaalelu situatsioone läbi mängida – nii tehakse vähem laastavaid otsuseid. Siin ei ole taga mingisugust konspiratsiooniteooriat. Ka ei pea ma imelikuks seda, et vaktsiini tootmiseks vajas too firma raha? Keegi töötab ju need vaktsiinid välja, keegi pakendab neid jne. Inimesed tahavad oma töö eest ka tasu saada ja seda peab ettevõte maksma. Mõtle, kas Sina oleksid nõus tasuta tööd tegema, et inimkonda aidata, kuigi enda elu tahab elamist ja arved tasumist? Nüüd mõtle, kas Sa tõesti usud, et elad simulatsioonis ehk oled ise arvutiprogramm mitte füüsiliselt eksisteeriv inimene? Mõtle, millist kasu võiksid saada need inimesed, kes seda infot jagavad? Kelleltki raha? Jälgijaskonda? Laiemat sotsiaalmeedias kajastamist? Sotsiaalmeedial on tänapäeva kontekstis suur mõju. Igaühel on õigus uskuda seda, mida ta tahab. Minu põhisõnum on lihtne. Ükskõik, mis info Sinuni jõuab – esita küsimusi ja kahtle. Seejärel langeta otsus.
Lõpetuseks Abu’l-Kasim Firdausi on öelnud: „Ära otsusta midagi järelemõtlematult, mõtlemata pole tarvis tegutseda.“ Võta vastutus oma elu eest enda kätte ning tegutse elus läbimõeldult. Ära järgi kedagi pimesi. Tehnoloogia areneb järjest edasi. Püüa hoida end selle arengu pulsil. Kuidas? Ole natuke rohkem skeptik. Muuda endaga manipuleerimine raskeks, uurides infot võimalikult paljudest allikatest. Ikka selleks, et teha läbimõeldud otsuseid ja luua nii endale kui ka tulevastele põlvkondadele parem homne. Näita, et suudad kiire arenguga sammu pidada.
* https://et.wikipedia.org/wiki/Simulatsioon – simulatsiooni mõiste selgitamiseks on kasutatud infot wikipediast.