Inimestena on meil kombeks rääkida nii endale kui teistele lugusid sellest, kes me oleme. Igaühel on oma lood. Tihtipeale ei mõisteta, et Sinu tõelise mina ja selle loo vahele ei saa tõmmata võrdusmärki. Paraku tihtipeale hakkavad inimesed end oma lugudega samastama. See on ohtlik. Miks? Endalegi aru andmata paned Sa oma õnnetunde niiviisi sõltuma teistest inimestest. Sa küsid kuidas? Mõtle, mis Sinu sees toimub siis, kui teiste arvamus purustab selle loo, mida oled endale jutustanud või teevad seda mingid muud välised tegurid? Kas tunned end õnnelikuna või õnnetuna?
Tänapäeval kannatavad inimesed stressi, pingete ja ärevushäirete all rohkem kui kunagi varem, sest nad on samastanud end oma lugudega. Lugudega, mis on vaid nende endi tõlgendused mingitest olukordadest. Lugudega, mis on muutnud nende minapildi sama muutuvaks kui tuulelipp, mis liigub täpselt sinna suunda, kus tuul parasjagu puhub.
Näiteks on meie ümber inimesi, kes samastavad end oma ametiga, võibolla oled Sinagi üks neist. Kas oled mõelnud sellele, mis saab siis, kui see amet end Sinu jaoks ammendab või kui Sind koondatakse? Mis lugu Sa siis endale räägid? Sa ei tööta enam selle ameti peal. Kes Sa siis oled? Kas oled lakanud eksisteerimast? Hakkad rääkima endale lugu, kuidas oled töötu? Kes olid Sa enne, kui end oma ametiga samastasid? Kas siis pidasid ka end töötuks? Julgen selles kahelda. Kas enne töökaotust kujutasid ka ette negatiivseid tuleviku stsenaariume? Ei kujutanud ju. Oluline on tuua oma mõtteisse tagasi selgus. Selleks on vaja Sul mõista, et amet on vaid kogemus Su elus. See ei ole Sina. Sa ei võrdu Sinu amet. Ära siis pane end uskuma vastupidises. Jäta lood selleks, mis need tegelikult on – lugudeks.
Millist lugu jutustad endale Sina? Äkki Sa räägid, et oled väga hea suhtleja. Sa usud seda. Sa samastad end väga hea suhtlejana. Nüüd Sa tutvud kuskil üritusel uue inimesega, kes küsib Sinult, kas Sa oled alati nii vaikne ja kinnine? Mis Su sees nüüd toimub? See inimene ei tunnegi Sind, aga näib, et ta ei pea Sind väga heaks suhtlejaks.
Nüüd kujuta ette, et neid inimesi koguneb umbes kümne ringi. See on hetk, kus Sinu positiivne minapilt hakkab muutuma. Sa hakkad ise ka kahtlema, kas oled ikka väga hea suhtleja, kui juba kümme inimest arvab midagi muud. Seega hakkab muutuma ka Su lugu, mida endale ja teistele jutustad? Täpselt nii lihtsalt oledki pannud oma õnnetunde sõltuvusse teistest inimestest. Kui tuleb vastupidiselt kakskümmend inimest, kes ütleb, et Sa oled tõesti väga hea suhtleja, siis tunned end õnnelikuna ja jutustad vana lugu edasi. Kui samastad end oma lugudega, siis täpselt nii haprana end lõpuks tunnedki.
Kuidas seda siis muuta? Kui Sa usud, et oled väga hea suhtleja, siis mõtle sellele, kas tead ka neid näiteid, kui mis iganes põhjusel Sa ei olnud nii hea suhtleja? Või kui arvad, et oled kinnine inimene, siis mõtle, kas suudad meenutada ka olukordi, kui olid vastupidiselt avatud? Kui arvad, et oled edukas inimene, mõtle, kas oled alati elus õnnestunud või vahel ka komistanud ja kukkunud? Kui arvad, et oled ebaõnnestuja, siis mõtle, kas oled kunagi oma elus millegagi ka õnnestunud? Usu mind, kahtlemata oled.
Mida siit saab järeldada? See on täiesti normaalne, et vahel me ebaõnnestume, siis jälle õnnestume. Mõnikord oleme kinnised, siis jälle seltskondlikud. Tähtis on end mitte identifitseerida nende arvamuste ja tunnetega, sest nagu me nägime, ükskõik, mida Sa endast arvad ka vastupidine variant on olnud mingil ajahetkel tõene. Seega oleneb kõik Su enda tõlgendusest. Ära siis anna endale neid tõlgendusi.
Šoti kirjanik Jane Welsh Carlyle on öelnud: „Ma ei ole üldse selline inimene, kelleks Sina ja mina mind pidasime.“ Selge on see, et Sa ei saa muuta seda, mida keegi Sinust mõtleb või arvab ja seda polegi vaja. Sul on vaja mõista, et Sina ei ole Sinu lugu. Sina ei ole see, mida keegi Sinust arvab, sest see on tema tõlgendus. Sina oled Sina. Sa oled see, kes on alati oma elus olemas olnud. Nii neil hetkedel, kui oled edukas, ebaõnnestunud, õnnelik, kurb, avatud, kinnine jne. Ka ei ole tõelisel Sinul vahet, mis ametit Sa parasjagu pead. Miks? Sest tõelina Sina on alati olemas juhtugu mis iganes.