Öeldakse, kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see tõenäoliselt pole seda. Rõhk sõnal tundub, sest kui järele mõtled, siis eranditult iga kord oli Sul enne otsuse langetamist sees kahtlus – kas see jutt, mida Sulle räägitakse, ikka vastab tõele. Ometi otsustasid Sa oma kahtluseusse eirata. Miks? Kas sellepärast, et usud inimestest ainult head? Mõtled, miks keegi peaks valetama või midagi sedavõrd ilustama, et see tundub juba parem kui ükski maailmas kirjutatud muinasjutt?
Põhjuseid, miks räägitakse ennast või teatud olukordi, millesse kedagi tõmmata püütakse ilusamaks – on mitmeid. Toon mõned näited.
Kujuta ette, et oled langenud petturi ohvriks. Sina muidugi ei tea veel, et tegemist on kelmiga ning oleme ausad ta ei tule Sulle seda ka kuulutama. Tõde teades Sa ju ei annaks talle oma raha. Selle asemel räägib ta Sulle, kuidas tema näol on tegemist maailma parima investoriga. Tema fondidesse raha paigutades võid juba kolme kuu pärast hakata Ferrarisid kokku ostma. Ilmselgelt tundub see jutt Sulle kahtlane, aga juba kuu aja pärast Sa annadki oma säästud talle investeerimiseks, sest see mees ise ju ütles, et suurim risk on see, et saad lihtsalt sama raha tagasi, mille paigutasid. Nüüd oledki paigutanud raha fondi, mida ilmselgelt ei eksisteeri ning ka mees on kadunud kui vits vette koos Sinu rahaga. Politseisse pöördudes tuleb välja, et sellise nimega inimest pole olemas. Tean, et need inimesed, kes investeerimisega tegelevad näevad juba kaugelt punaseid lippe. Paraku petturite ohvriks investeerimise valdkonnas ei langegi ju need, kes teavad, mida nad teevad, vaid need kes seda teemat sügavuti ei valda ning on liialt usaldavad. Sellised lood tulevad meie enda inimeste keskelt. Me oleme sarnaseid lugusid näinud televisioonist ja lugenud ajakirjandusest. Tagantjärgi need inimesed nendivad, et miski enda sees justkui ütles ka, et see on jama, ära usu seda. Seda miskit nimetataksegi sisetundeks, mida inimesed kahetsusväärselt vähe usaldavad.
Pane ennast olukorda, kus oletame, et oled vallaline. Tutvud enda arvates kena ja igati sümpaatse noormehe / neiuga. Olete juba mõnda aega kohtingutel käinud. Kõik tundub lausa ideaalne, aga ometi on Sul kahtlused, et teine osapool varjab midagi. Selles tundest olenemata hakkad Sa teda usaldama ning halval juhul lased suhtel liikuda ka järgmisele tasandile. Sinu arvates olete lausa paar. Pole vahet, et näete ainult kolm korda nädalas ning seda ka vaid nädala sees. Teinepool ju ütleb, et tal on tööl kiired ajad. Miks ta peaks valetama? Ühel päeval näed kogemata poe ees oma nõndanimetatud teistpoolt koos teise noormehega / neiuga suudlemas ja nende keskel on lapsevanker. Selles olukorras on selge, et kui teinepool oleks tõtt rääkinud, siis vaevalt oleksid olnud nõus armukese rolli mängima või kuidas? Ka see lugu on juhtunud meie enda inimestega. Taaskord hiljem analüüsides on mõistetud, et ohumärgid olid ju selgelt üleval ja kahtlusedki polnud olemata. Lihtsalt otsustati seda väikest häält enda sees mitte kuulda võtta.
Tegelikult võiksingi siia neid näiteid tooma jääda. Sisetunne kõnetab meid alati, kui oleme tegemas sammu, mis on targem jätta tegemata. Valdkonnad, kus sisehääl meid kõnetab ei ole ainult raha investeerimisel või suhetes. Sisetunne kõnetab meid ka äris, tööelus, laenu andes, annetusi tehes jms. Kui see vaikne hääl Sinu sees Sind juba otsustab kõnetada, siis on targem teda kuulda võtta, sest vastasel juhul võivad tagajärjed olla päris ebameeldivad. Tasub meeles pidada ka seda, kui sisehääl Sind kõnetab, siis tegelikult pole Sul vaja kogeda õppetundi, mida on pakkumas too situatsioon. Me kõik teame neid inimesi, kes kummalisel kombel astuvad ühe ja sama reha otsa mitu korda ning isegi imestavad, kuidas on see võimalik? Kui oma sisetunnet järjepidevalt eirata, õpetabki elu Sind rehade abil seni, kuni mõistad, et tegelikult saad neist ju ka mööda kõndida. Mõtle, kas Sina kuulad oma sisehäält või astud rehade peale, millest sisetunne Sind on hoiatanud ning andnud tungiva soovituse mööda kõndida?