See teema on taaskord inspireeritud mu lugejatest. Seekord siis nendest lugejatest, kes on mulle kirjutanud. Kui ma postitasin loo „Vabaks laskmise valu ja võlu!“, siis ei osanud ma arvata, et see saab üheks mu populaarseimaks postituseks lugejate seas. Tookord ma ei osanud näha, et väga paljudel inimestel on raske elada olevikus. Veel enam paljud meie hulgast on lausa kinni minevikus.…
Mulle väga meeldib suhelda erinevat tüüpi inimestega, sest see arendab maailmapilti ikka väga tugevalt. Minu põhimõte on olnud see, et kõik inimesed on võrdsed. Keegi pole kellestki parem ega halvem, sest me oleme ju kõik eelkõige inimesed ja anname endast igal ajahetkel parima. Seetõttu ei ole minu jaoks määrav olnud inimeste majanduslik seis, rahvus, staatus, päritolu, eriala valik, välimus vms.…
Alles mõni aeg tagasi ma avastasin kui raske on tegelikult millestki vanast ja harjumuspärasest lahti lasta. Olgu selleks siis mõni inimene, komme, tähenduslik ese, situatsioon vms. Samas, et meie ellu saaks tulla midagi uut ja paremat on vaja vana vabaks lasta ja seda mitte üksnes materiaalselt, vaid ka oma mõtetes ning eelkõige südames. Ma ei tea, kas see on ka…
