Eesti vanasõna ütleb, et esimene vasikas läheb ikka aia taha. Ma arvan, et siin saab väga hea paralleeli tuua esimese armastusega, kui vähesed erandid välja arvata, siis enamikul meie hulgast kipub see ka lõpetama seal samas aia taga. Keeruliseks muutub olukord siis, kui vasikaid on aia taha kogunenud nii palju, et kahe käe sõrmedel nende üles lugemine polegi enam võimalik.…
Ma alati vaatan imetlusega neid paare, kes on koos elanud kümme ja rohkemgi aastat, sest minu arvates on need inimesed õppinud ära ühe väga olulise elutõe – nad TEAVAD, mis on ARMASTUS. See ei ole armumine, kirg vaid puhas tunne, mis jääb peale seda kui armumisfaas möödub. Olen tähelepannud, et meie ümber on palju inimesi, kes lihtsalt ei tee vahet…