Ma ei oskagi öelda, kui palju on täna neid inimesi, kes veel selles kahtlevad, et meie mõtted mõjutavad meie välismaailma ja reaalsusest, sest mind ümbritsevad inimesed enamjaolt jagavad minuga seda n-ö uskumust, kuid see pole alati nii olnud. Veel 4-5 aastat tagasi ei uskunud keegi neist, et see tegelikkusele vastab. Mul endal olid samuti teatud kahtlused, kuid kuna ma juba viieaastasena otsustasin läbi viia katsetuse, kas mõtted suudavad mõjutada meie reaalsust, siis täielik skeptik ma siiski polnud.
Nimelt ühel hommikul ärkasin ja mõtlesin, et huvitav, kas mu päeva mõjutavad mu mõtted. Kuna ma olen väiksest peale üsna filosoofilise mõttelaadiga olnud, siis loomulikult tahtsin oma küsimusele ka vastuse saada. Mistõttu otsustasingi ühel hommikul, et mõtlen täna terve päev ainult häid mõtteid, mida väiksena polnud üldse raske teha. Lisaks sellele korrutasin mõttes, et täna tuleb tõeliselt tore päev. Muide eranditult ka tuli tore päev. Järgmisel hommikul mõtlesin, et huvitav, kas siis tuleb ka tore päev, kui ma mõttes korrutan, et täna on halb päev? Loomulikult ma pidin selle järgi katsetama. Uskuge või mitte, aga see päev ei tulnud tore. Peale selle mäletan, kui keeruline oli väiksena negatiivselt mõelda. Tegin veel mitmel päeval korduvaid katseid, et olla kindel, et see polnud juhus. Korduvate katsetuste tulemusena veendusingi, et kokkusattumusega polnud siin mingit pistmist. Olin saanud teadmise, et mõtted mõjutavad kuidagi reaalsust, mis ei tundunud üldse loogilisena. Seepärast ma selle teadmise ka ühel hetkel unustasin.
Igal juhul selle lapseeas tehtud katsetuse tõttu ma otsustasingi viis aastat tagasi olla see julge ja proovida järgi, kas see ikka tõesti toimib ka täiskasvanueas, sest kaotada polnud ju midagi. Saingi taaskord tõestust sellele, et mõtted loovad reaalsust ning hakkasin positiivset mõtlemist ka oma tutvusringkonnas propageerima. Tänasel päeval on oma kogemuste tõttu enamus neist samasugused propageerijad kui mina, sest uskuge või mitte, aga SEE TOIMIB. Samas ei tulnud tulemused nii kiirelt, kui ma arvasin ja lapsena oli palju lihtsam häid asju oma ellu tõmmata, sest positiivselt mõelda oli loomuomane, aga täiskasvanueas olid loomuomaseks kujunenud negatiivsed mõttemustrid, mida oli vaja muuta.
Kuidas mõtted reaalsust loovad? Kui inimene mõtleb negatiivselt, siis ta ellu ilmub järjest rohkem negatiivseid kogemusi, sündmusi, inimesi, juhtumisi jne. See on sarnane tõmbab sarnast efekt. Inimene saab kinnitust sellele, mida ta mõtleb. Toon näite: Naine soovis leida oma ellu meest. Ta oli enda arvates selleks absoluutselt kõik teinud, et soovitud kaaslast leida. Käinud erinevatel koolitustel, järginud tarkade õpetusi, käinud isegi selgeltnägijate juures, aga mida ta ellu ei olnud tulnud, oli mees. Ühel päeval üks inimene küsis selle naise käest, kas ta ise usub, et ta võiks endale mehe leida? Mille peale naine vastas: “Kes mind ikka tahab?“ Mis oligi vastus küsimusele, miks ei olnud naine oma ellu meest siiani leidnud ning miks ka õpitud tarkuste rakendamine tema puhul ei toiminud, sest väliselt ei saa muuta sisemist. Kõik algab inimesest endast. Kui enda mõttemustreid ei muudeta ja mõeldakse negatiivselt, siis ei saa ka midagi positiivset Su ellu tulla. Selline on n-ö elu seadus. Seetõttu ei olnud ka too naine oma ellu meest leidnud, sest ta ei uskunud selle võimalikkusesse ning negatiivsete mõtetega enda suhtes (kes mind ikka tahab) lükkas ta oma soovi täitumist pidevalt edasi. Ma olen tähele pannud seda, et inimestel ongi kergem olla n-ö oma elu ohvrid, süüdistada olukordi ja teisi inimesi oma ebaõnnestumises. Selle asemel, et ennast muuta ja keskenduda positiivsele. Lihtsam on olla kinni negatiivsuses ja oodata, et juhtuks midagi positiivset, mõistmata, et elus on ka omad reeglid ja nii need asjad ei käi.
Samas mõeldes positiivseid ja häid mõtteid, usaldades ennast ja elu – on võimalik elus saavutada kõike, mida soovid ning see annab inimesele teatava rahulolu ja õnnetunde. Võin siingi kohal näite tuua. Neli aastat tagasi ütles mulle üks sõber, et kirjutagu ma üles kõik soovid, mida ma elus saavutada tahan praegusel hetkel, ka mulle endale täiesti ebarealistlikuna näivad soovid. Peale mida ta palus mul mõelda nagu oleksid need kõik soovid täitunud ning seejärel tunda õnne/rahulolu ja lasta nendel soovidel täituda. See tähendas, et nende peale ei tohtinud enam mõelda, kuidas need täituvad ja kas täituvad. Muretsemine polnud lubatud, vaid tuli usaldada elu ning üks tingimus oli see, et oli vaja mõelda positiivselt. Täpselt tema õpetuse järgi ma ka toimisin ja OH IMET järjest hakkasid mu soovid täituma ja kolm aastat hiljem kui ma tolle nimekirja uuesti üles leidsin, avastasin suure üllatusega, et tolleks hetkeks olid kõik mu soovid (ka kõige ebarealistlikumad) täitunud.
Seega teie mõtted loovad reaalsust, mistõttu tuleb olla mõtetega ettevaatlik. See, milline te olete sisemuselt peegeldab teile väline maailm ja inimesed teie ümber. Osake seda teadlikult jälgida. Kui juhtub, et midagi teile ei meeldi, siis muutke oma mõtlemist ja suhtumist ning muutub ka maailm teie ümber. Elu ei ole raketiteadus. Kõik on teie endi kätes.