Tänasel päeval ei tohiks enam kellelegi üllatusena tulla, et Eesti suureks väljakutseks on vananev ühiskond, mida küll aeg-ajalt proovitakse perepoliitikaga muuta, aga vaatame tõele näkku – see ei õnnestu. Läänemaailmas on omane madal sündimus ja eakate osakaalu suurenemine. See on loomulik, sest meditsiini järjepideva arengu tõttu on eluiga tõusnud ning tõuseb ka edaspidi. Seetõttu tahangi täna peatuda hoolduse ja hooldekodude teemal. Miks? Ma ütlen otse välja, mulle ei meeldi vananemine Eesti moodi.
Kui ma ülikoolis käisin, siis soovitati meil luua uusi hooldekodusid, kellel peaks sotsiaalse ettevõtluse osas huvi olema. Juba toona teati rääkida, et see on valdkond, millesse rahastamine tasub end ära, arvestades vananevat ühiskonda. Tõsi ta on. Küsimus on selles, kas eakate endi käest on kunagi üldse küsitud, kuidas nad ise soovivad oma vanaduspõlve väärikalt veeta?
Kuna ma 7-8 aastat tagasi töötasin eakatega, siis julgen väita, et nende käest ei ole keegi mitte midagi küsinud. Tunnistan ausalt, et selline töökogemus on silmi avav, kahjuks kurvas mõttes. Miks? Ma ei olnud tööl sugugi kehvas hooldekeskuses. Tegemist oli lausa uue majaga. Värskelt ehitatud. Igas mõttes vastas kõik tingimustele, aga tead mis? Eakatele ei meeldinud seal, sest see ei olnud nende kodu. Sul võib olla voodi ja kapike, kuhu oma asju panna. Tegevused, mis Su meelt lahutavad. Söök, mis Sinu eest valmis tehakse, aga kodutunnet ju ei ole. Seda ei saa luua ka ükski töötaja, andku ta endast nii palju, kui ta anda suudab.
Ma mõistan, et on haiguseid (nt Alzheimeri tõbi jms), kus koduhooldus on ikka väga väljakutsete rohke, sest dementset inimest ei saa valveta jätta. Miks? Ta võib lihtsalt endale viga teha, kuna ei taju ümbritsevat maailma selliselt nagu Sina ja mina, kuid eks seal ole muidki keerukusi, mida oled vast meediastki näinud. Ometi ka neid inimesi hooldatakse kodus, sest tihtipeale ei jäeta omastele lihtsalt muud valikut. Halvimal juhul jäetakse neid üldse oma muredega üksi. Samas on meil ka märksa kergemate haigustega eakaid, kelle koht ei olegi minu arust hooldekodus, kuid ometi on nad mingil põhjusel oma tee sinna leidnud.
Näiteks minu ajal oli hooldekodus ka neid eakaid, kes oleksid igasuguste probleemideta kodus täiesti edukalt hakkama saanud, kui neil oleks käinud igapäevaselt (2-3 tundi) või paar korda nädalas kodus hooldaja. Kas hooldusteenused maksavad? Loomulikult, aga hooldekodud ju maksavad ka. Peale selle, mida odavamad hooldekodude maksud, seda kasinamad on ka eaka tingimused selles hooldekodus. Ma mõistan, et kõikidel inimestel ei ole võimalik ka parema tahtmise juures, oma lähedasele eakale majandusliku olukorra tõttu tagada elamist kodus koos koduhooldajaga, aga kas see ei ole mõttekoht riigile? Miks mitte rahastada ka neid ettevõtteid, kes just sedalaadi teenuseid osutavad või soovivad osutama hakata? Rahastada selliselt, et eakas saaks ise valida, kas tahab hooldamist kodus või kuskil hooldekodus olenemata tema lähedaste majanduslikust seisust.
Hetkel antakse tuimalt lähedastele valida, kas paned oma abivajava eaka hooldekodusse või hooldad teda ise. Enamikul inimestel pole oskuseid ja rahalisi võimalusi, et eakat ise hooldada ning nii valitaksegi kõige odavam hooldekodu koht. Kas see siis ongi väärikas vananemine? Kahtlen sügavalt. Tunnistan, et ei ole ise kalkulatsioone teinud, mis on riigi rahalisi ressursse arvestades võimalik, aga ma lihtsalt usun valikutesse. Ma tean seda, et on ka neid eakaid, kes on hooldekodus elamisega tõesti rahul, sest seal on igapäevaselt ümber seltskond inimesi.
Teised jälle hindavad kõrgemalt elus muid väärtusi. Kas keegi on kunagi viinud läbi hooldekodudes uuringut, milline on sealsete eakate vaimne tervis? Ütleme ausalt, mulle näis see ikka päris depressiivne. Eks need eakad ka õpetasid mulle nii mõndagi jagades oma kogemusi ja tähelepanekuid elust. Minu jaoks on nad ressurss, keda on vaja väärtustada ja hinnata. Kahjuks hetkel me ühiskonnana nii hästi nende väärtustamisega veel hakkama ei saa. Loodan, et tulevikus see paraneb.
Miks ma seda teemat üldse tõstatan? Eks sotsiaalsed teemad suudavad ikka teatavas mõttes mind käivitada, eriti need, kus mul endal on ka kogemused täiesti varnast võtta. Ma olen märganud, et noored ei süüvi eriti vananemise teemasse, sest see on nii pikk tulevik, mil see neid mingilgi määral hakkab mõjutama, aga kas ikka on? Meil kõigil on vanavanemad ja vanemad. Uskuge mind, mitte keegi ei taha, et tema lähedane vananeks kuskil hooldekodus. Vähemalt mina küll ei taha. Miks? See on kõike muud kui väärikas vananemine. Olla kuskil võõraste inimeste keskel. Osaleda tegevustes, mis Sind isegi ei köida, sest Sul on teised huvid. Oodata oma lähedasi külla nagu hinge õnnistust. See on tõsiselt kurb. Paljud inimesed seal lihtsalt ootavad sõna otseses mõttes surma, sest nad ei leia enam põhjuseid, mille nimel üldse elada. See ei ole ju normaalne. Kas Sina tahad nii vananeda? Mina küll ei taha.
Ärme unusta, et me kõik jääme ükskord vanaks ning kui me nooruses ei pööra tähelepanu vajaka jäämistele, siis võime ise ükskord täpselt samamoodi vananeda kui tänased eakad. Hooldekodud on nii mõnelgi juhul paratamatult vajalikud, aga on ka teisi valikuid. Meil Eestiski tegutsevad kodus hooldusteenuseid pakkuvad ettevõtted (nt CareMate ja Estkeer). Nemad on need, kes võimaldavad eakal kenasti kodus vananeda. Nad on loonud nii lähedastele kui ka abivajajatele tänuväärse lisavõimaluse. Ma siiralt loodan, et need ettevõtet on tulnud, et jääda. Alati jääb ju ka võimalus, et nad süüakse lihtsalt turult välja ja meie nn väärika vananemise tulevikuvisioon on ka surma ootamine kuskil hooldekodus võõraste inimeste keskel. See oleks muidugi lihtsalt masendav.
Mina soovin kogu südamest, et meie kõigi vananemine oleks väärikas ja inimlik, sest oleme ausad, seda ei ole ju palju palutud. Nii nagu me noorena saame valida, kuhu me õppima/tööle asume, peaksime ka kõrges eas saama valida, kuidas me ise vananeda soovime. Eakad inimesed ei ole kuidagi vähem väärtuslikud, otse vastupidi. Ka tahan ma rõhutada, et eakate väärtustamist ei näita mitte kuidagi populistlik pensionite tõstmine, vaid rasketes olukordades valikute pakkumine ning läbimõeldud lahendused.