Kas oled tähele pannud, et me kõik oleme oma elu jooksul selgeks õppinud reeglid, mille järgi me täna oma igapäevast elu elame. Kuna enamjaolt on need nn reeglid omandatud lapsepõlves, siis me ka ei sea neid kahtluse alla. Otse vastupidi nende järgimine on muutunud meie elu loomulikuks osaks. Seda isegi juhul, kui need reeglid meid enam ammu ei teeni. Millistest reeglitest ma räägin?
Neid reegleid võib nimetada ka uskumusteks, mille oleme omaks võtnud oma vanematelt, sugulastelt, kasvatajatelt ja õpetajatelt. Kindlasti ei pea ma siinkohal silmas väärtushinnanguid, vaid uskumusi, mis ei pruugi üldse tõele vastata. Näiteks kui tahad elus kuhugi jõuda, pead palju vaeva nägema; Sina, täna jumalat, kui kuskile üldse tööle saad; meie suguvõsa meestel ei veagi naistega; ausa tööga rikkaks ei saa; töötaja peab kõike taluma; elu on ebaõiglane; vaeseks sünnitakse ja kahjuks pole seda võimalik muuta; kõrgharidus garanteerib suurepärase elu; meie suguvõsa naised ongi ülekaalulised, sinna pole midagi parata; hobi ei saa olla töö jms. Sa kindlasti oskad siia ise veel uskumusi juurde lisada.
Miks selliste veendumuste omamine on mõistlik kahtluse alla seada? Eks ikka sellepärast, et need uskumused mõjutavad ka täna Sinu igapäevaelu, aga juba alateadlikul tasandil. Vali välja mingisugune uskumus, mida oled terve elu tõeks pidanud. Kui kerge on Sul seda veendumust kahtluse alla seada? Ei ole kõige lihtsam, ega? Tead, miks? Sa oled uskumused omandanud läbi korduste. Seega on elu justkui isiklike kogemuste kaudu Su uskumuse tõesust tõestanud. Kuidas Sa saaksid selles kahelda? Kuigi tegelikkuses on Su enda käitumine ja valikud elus viinud uskumust kinnitava lõpptulemuseni. Sa küsid, kuidas? Kohe selgitan.
Ma olen märganud, et enamik meie hulgast ei oska mõeldagi, et nii mõnelgi uskumusel on võimalik ka teistsugune vaatenurk. Analüüsime uskumust – vaeseks sünnitakse ja kahjuks pole seda võimalik muuta. Tihtipeale sellise uskumusega inimesed jäävad nn ohvri rolli kinni ehk siis nad ei tee ise mitte midagi, et oma elujärge parandada, sest nad reaalselt usuvad, et see ei ole võimalik.
Teeme mõtterännaku. Oletame, et oledki sündinud vaesesse perre. Tõsi, võibolla kooliajal Sul oli keerulisem võrreldes heal järjel olevate perede lastega, aga kui said täiskasvanuks, siis sellest hetkest ju vastutasid ise oma elu ja majandusliku edukuse eest. Läänemaailmas on kõik võimalused Sulle avatud, mis tähendab seda, et Sa võid sündida vaesesse perre, aga Sa ei pea ise elu lõpuni vaeseks jääma. Seda on võimalik muuta. Iga inimese võimuses on läänemaailmas muuta oma elujärge paremaks. Vaesusest välja pääsemiseks on eri mooduseid. Siin on ainult taevas piiriks. Esimeseks sammuks on õppida ära lihtne tõde, et kulutada tuleb vähem, kui teenid. Täpselt niimoodi samm sammu haaval ongi võimalik oma elujärge muuta. Seega, kui Sinul juhtus olema see uskumus. Küsi endalt uuesti, kas vaesusest pole tõesti võimalik välja murda või oled Sa endale lihtsalt seadnud piirangu, millega takistad ise oma teed majanduslikult rahuloleva eluni?
Analüüsime veel üht uskumust – hobi ei saa olla töö. Kusjuures seda uskumust olen märganud paljudel inimestel. Mõned, kes on oma hobi tööks muutnud, on isegi mulle hiljem tunnistanud, et tegelikult alles viis aastat tagasi pidasid nad seda võimatuks. Tahad teada, miks? Nad arvasid, et oma hobidega ei ole võimalik raha teenida, kuna tegemist on vähe tasustatavate töödega või lihtsalt alahinnatakse ennast ning oma oskusi. Kui Sina oled üks nendest inimestest, kes omab sedalaadi uskumust, siis tea, et kui realiseerid enda andeid, küll leiab ka raha tee Sinuni. Unusta need iganenud uskumused.
Ma tean mitmeid inimesi, kes on oma hobi tööks muutnud. Olgu selleks hobiks käsitöö, sport, meikimine, ehtekunst, toidu valmistamine, programmeerimine, maalimine vms. Tegelikult kuulun ka ise nende inimeste hulka. Kui ma veel sotsiaalvaldkonnas töötasin, siis veetsin ma oma vaba aega programmeerimist õppides, sest ma olin sellest valdkonnast täielikult lummatud. Ühel hetkel otsustasingi oma hobi muuta uueks elukutseks. Kas ma kahetsen seda sammu? Loomulikult mitte, miks ma peaks? Inimene veedab enamiku ajast tööl ja minu arvates peaks ta nautima seda, mida teeb. Seega ainus, kes Sind päriselt saab takistada oma hobi tööks muuta – oled Sina ise. Küsi endalt, mis põhjusel Sa end selle uskumusega piirad? Mõtle, mis juhtub, kui sead selle uskumuse kahtluse alla? Milliseks võib Su elu kujuneda? Imeliseks? Miks Sa seda siis endale ei luba?
Lõpetuseks, Vince Lombardi on öelnud: „Võitmine on harjumus. Jälgi oma mõtteid, need muutuvad sinu uskumusteks. Jälgi oma uskumusi, need muutuvad sinu sõnadeks. Jälgi oma sõnu, need muutuvad sinu tegudeks. Jälgi oma tegusid, need muutuvad sinu harjumusteks. Jälgi oma harjumusi, nendest saab sinu iseloom.“
Sa ju tead, et on võimalik muuta nii oma harjumusi kui ka mõtteid. Seega on võimalik muuta ka oma uskumusi. Kunagi ei ole liiga hilja visata prügikasti iganenud veendumused ning asendada need uutega. Nendega, mis muudavad Su elu paremuse poole. Uskumustega, mis pakuvad Sulle unistuste elu. Usu, Sa oled oma elus õnne väärt. Lihtsalt lõpeta iseendale kaigaste kodarate vahele viskamine. Elu on kingitus, mida on vaja täita rahuldust ja rõõmupakkuvate kogemustega. Viimased on, aga täielikult Sinu enda luua. Loo siis endale elu, millest ka tegelikult unistanud oled.