Kas oled kogenud, kui Sa mõnikord oled kedagi aidanud, siis tagajärjed pole päris sellised, millisena alguses ise olid kõike ette kujutanud? Kusjuures ma ei räägi siin sellest, et oleksid oodanud suurt tänuavaldust või muud sellist, aga küllap ei oodanud Sa ka solvumist/reetmist vms. Öeldakse, et ükski heategu ei jää karistuseta. Tean, et on heategusid, millel puuduvad halvad tagajärjed, kuid tõesti on heategusid, mis päädivadki piltlikult öeldes karistusega. Milles siis on erinevus? Kas osad inimesed lihtsalt ei oska heategusid väärtustada? Kuidas neid inimesi osata vältida?

Tegelikult ei ole heategude negatiivne tagajärg põhjustatud teistest, keda püüad abistada, vaid Sinust endast. Ma tean, et tahad siin vastu vaielda, kuna Sa ju aitad inimest ilma tagamõtteta. Sa lihtsalt soovid, et teisel inimesel hakkaks ka elus paremini minema vms, aga oled Sa kordki mõelnud, kas see inimene on Sinult seda abi palunud?

Toon näited. Esimene näide räägib naisest, kes tahab, et ta lähedastel läheks elus kõik hästi. Tema mõtteviisi võtab hästi kokku eestlaste vanasõna: „Kus viga näed laita, seal tule ja aita.“ Nii ta aitabki enda arust ja tõesti siirast südamest, aga tulemused üllatavad teda iga kord halvas mõttes. Mitmelgi korral on lähedased tema peale solvunud. Ühel korral, kui analoogne olukord oli teda jälle jalust rabanud, siis ta jäi sügavamalt mõtlema, kuidas ta heasoovlikkus lõppes peaaegu iga kord selliste tagajärgedega. Kui ta toona mulle, kui oma tuttavale otsustas sellest rääkida, siis mu esimene küsimus talle oli, kas keegi on kunagi palunud lähedastest tema abi ja õpetusi, kuidas nad peaksid oma elu elama? Loomulikult ei olnud seda keegi palunud. Naise sõnul, kui ta näeb, et mõne lähedase inimese valik elus võib lõppeda halvasti, siis ta tahab neid selle eest kaitsta. Ikka selleks, et nad asjast aru saaksid ja teise parema valiku kasuks otsustaksid. Olgugi, et ükski lähedane ei teinud kunagi sedasi nagu naine oli soovitanud. Pigem järgnesid solvumised, keerulised läbisaamised. Samas naine jätkas samas vaimus. Miks sai too naine koguaeg oma heategude eest karistuse? Kuna ta ei lasknud teistel oma elu elada. Nii karmilt kui see ka kõlab – on igaüks tulnud siia ellu õppima läbi oma kogemuste. Isegi, kui sel naisel oli õigus ja nii mõnedki valikud viisid ta lähedasi elus keeruliste olukordadeni, ei olnud tema võimuses seda muuta. Tema õppetunniks ongi lasta lähedastel elada oma elu. Täpselt nii hästi ja halvasti kui keegi neist oskab. Paraku on vähe inimesi, kes suudavad õppida jutust või teiste kogemusest. Keegi ei saa võtta teiselt inimeselt ära tema õppetunde. Nii pidurdatakse lihtsalt teiste arengut, nii karm kui see ka ei tundu.

Teine näide räägib mehest, kes nii eraelus kui ka tööl seisab alati endast nõrgemate eest. Eraelus pole see talle probleeme tekitanud. Küll aga sai mees enda sõnul õppetunni tööl. Nimelt seisis ta kolleegi eest, kes ise enda eest seista ei julgenud nii ülemuse kui ka ühe vanema kolleegi ees, kes noort kolleegi lihtsalt tümitasid. Mees jagas õpetusi, kuidas noor ametikaaslane peaks ka enda eest seisma, aga noor kolleeg tundus igati leplik ega võtnud õpetussõnu kuulda. Ühel päeval kui vanem kolleeg võttis jälle noore töökaaslase tümitamise teiste ees ette, astus mees tema kaitseks välja ning pani oma vanema ametikaaslase sõnadega paika. Vähemalt nii talle näis, kuid tegelikult oli tema sõnul tegemist lihtsalt vaikusega enne tormi. Ühel päeval noor kolleeg ei suhelnud enam mehega. Ka hakkasid teised kolleegid temaga distantsi hoidma kuni üks töökaaslastest oli teatanud, et vanem ja noorem töökaaslane olla temast kogu meeskonnale jutte kokku rääkinud, mis nagu arvate võite, osutusid valeks. Seda kuuldes lahendas mees olukorra ära, valed tulid ilmsiks ja kolleegidega taastus hea läbisaamine, kuid enda sõnul ei tahtnud ta enam koos töötada ei oma vanema ega ka noorema kolleegiga. Mehe sõnul pole ta kunagi ennast nii reedetuna tundnud. Ta siiralt aitas ja seisis oma noore kolleegi eest ning see astus kiusajaga lihtsalt ühte punti. Tänasel päeval töötab mees teises ettevõttes, kus tema sõnul sääraseid probleeme pole. Ent ta nentis, et töösituatsioonis on tal keeruline uuesti kellegi eest seista peale säärast juhtumit. Mille vastu see mees siis eksis? Ta tahtis võtta teiselt inimeselt ära õppetunni – julguse enda eest seista. Noorel kolleegil ei olnud seda ning küllap ei väärtustanud ega hinnanud ta end piisavalt, et lõpetada talle suunatud kius. Samas ei usu ma seda, et noor kolleeg reetis tolle mehe. Pigem ei julgenud ta vastu astuda oma vanemale kolleegile ning lihtsam oli temaga kaasa jooksta. Tõenäoliselt ei lõpe ka tolle noore inimese õppetunnid seni, kuni ta õpib enda eest seisma.

Seega võib öelda, et karistusega lõpevad need heateod, mis ei tee abivajajale head, vaid halba. Ma ei taha selle postitusega öelda, et lõpeta teiste inimeste aitamine. Kindlasti mitte. Inimesi on vaja aidata. Samas on vaja veenduda, kas teine inimene Su abi tõesti vajab? Kas ta vajab seda abi, mida Sina arvad? Äkki vajab hoopis midagi sellist, mille peale Sa kohe ei osanud tullagi?

Kõige tähtsam, ära ela teiste eest nende elu ära – see ei lõpe kunagi hästi. Kuidas õpib laps kõndima? Ta kukub, tõuseb püsti ja proovib jälle samme teha. Lase siis ka oma lähedastel, töökaaslastel, sõpradel ja tuttavatel elada oma elu. Ära püüa hoida neid vati sees. Sa võid oma kogemust jagada, aga mitte seda peale suruda. Seda enam kui keegi pole selleks isegi soovi avaldanud. Lase inimestel õppida enda vigadest. Nad võivad küll ühel hetkel kukkuda, aga ikka selleks, et hiljem fööniksina tuhast tõusta ning olla paremad versioonid iseendast.