Epikuros, Vana-Kreeka filosoof, on öelnud: „Mida suuremad on raskused, seda hiilgavam nende seljatamine. Osavad kaptenid saavutavad oma maine tormide ja marude käes.“ Kahjuks on meie ümber väga palju osavaid kapteneid, kes suurte raskuste seljatamisel isegi ei näe, kui leidlikult nad on kõigest välja tulnud. Nad ei märka oma tugevust. Vastupidi nad on veendunud selles, et on nõrgad, sest mingil ajahetkel on nad murdunud kriiside ja traumade tõttu, mida elu on nende teele veeretanud. Mõistmata, et me kõik siin elus vahel murdume. Me kõik oleme kogenud elus kriise ja traumasid. Tõsi, need võivad olla erinevad, aga need on siiski eluraskused, mis vahel murravadki meid maha, keda lihtsalt rohkem ja keda vähem. See on osa elust, osa arengust. Raskused on selleks, et neid ületada ja tugevamana edasi liikuda.
Inimesed on jaganud mulle senise elu jooksul väga palju oma lugusid. Nende lugude kaudu ma olen mõistnud, et inimesed usuvad müüte, mistõttu tugevad inimesed võivad pidada end nõrgaks. Sealjuures endale teadvustamata, et iga inimene nende olukorras oleks kogenud murdumist, aga mitte iga inimene poleks sellest murdepunktist suutnud edukalt välja tulla.
Millistest murdepunktistest ma räägin? Näiteks lähedaste inimese kaotus. Meist igaüks kaotab oma elu jooksul lähedasi inimesi. Surm on paraku loomulik osa elust, aga kujuta ette, et kaotad õnnetuse tõttu oma lähedase. See on tõeline trauma. Seetõttu on ka normaalne, kui Sa ei suuda selle leinaga kohe toime tulla ning eitad seda mingi ajani ning tegeled leina läbielamisega siis, kui oled vaimselt tugevamaks saanud. Kas see tähendab, et Sa oled nõrk? Ei tähenda, see tähendab, et trauma oli lihtsalt liiga suur, mida oli raske tol hetkel kanda.
Toome teise näite. Inimene koondati oma töökohast, mis on juba iseenesest suur stressi tekitav elumuutus, aga see polnud veel kõik. Paar kuud hiljem läks selle inimese maja põlema mingisuguse ehitusvea tõttu. Kuidas Sina sellise inimese asemel käituksid? Kas oleksid muserdunud ja õnnetu? Võibolla isegi lootusetu, sest Sul ei ole peale oma pere mitte kedagi, aga lapsed vajavad elukohta ning toitu. Ka see inimene ei tegelenud oma trauma lahendamisega kohe, sest tal oli vaja nüüd esmajärjekorras leida uus elukoht ning uus töö. Aastaid hiljem, kui kõik oli pealtnäha juba ta elus rööpas, siis koputasid üle elatud traumad uksele ning tuletasid meelde, et nüüd on sobiv aeg neid lahendada. Kas see inimene on siis nüüd nõrk? Minu arust küll mitte. Ta elas üle rasked traumad, kuid leidis neist väljapääsu ja lahendas need ära. Kui see pole tugevus, siis mis seda üldse on?
Loomulikult on neid kriise veel. Ka toodud näidetest hulga tõsisemaid, aga mida ma tahan rõhutada. Oma mure jagamine ja abi otsimine ei ole nõrkus. See on tugevus. Nõrgad inimesed on hoopis need, kes panevad pea liiva alla ega tegele kunagi oma probleemidega, sest traumad on liiga valusad. Tugevad inimesed lahendavad need ühel hetkel ära.
Mulle tundub, et inimesed näivad tõsimeeli uskuvat müüti, et vaimset tugevust näitab see, kui Sa üksi suudad kõik kriisid/traumad enda elus ära lahendada. Mida tähendab üksi? See tähendab, et Sa ei räägi oma läbielatud kriisist/traumast lähedastele. Jumal hoidku veel selle eest, et läheksid abi paluma oma ala professionaalilt – psühholoogilt. Usutakse, et viimane aitab ainult rahakotti tühjendada, aga kasutegurit temast pole. Tegelikkuses on küll.
Ma ei väida seda, et üksi ei ole võimalik traumadest/kriisidest üle saada. Kindlasti on, aga see oleneb traumade/kriiside suurusest. Mõnikord on meie psüühika ja alateadvus meie kaitsmise osas nii osav, et juhatab meid kriiside lahendamisel vales suunas, sest tegelik põhjus on liiga valus ja traumeeriv. Psühholoogid on seda õppinud. Nad on õppinud erinevaid meetodeid, kuidas jõuda tegeliku trauma põhjuseni Sinu sisemaailmas. Kuidas vabastada see osa, mis ei lase Sul elus edasi liikuda või elu nautida…
Teeme ühe asja veel selgeks. Psühholoog ei ole inimene, kes lahendab Sinu eest traumad/kriisid/eluraskused ära, vaid ta aitab Sul näha seda osa, milleni Sa pole ise jõudnud ning annab Sulle vajalikud tööriistad selleks, et Sa ise saaksid end aidata ja lahendada ära probleemid, mis võibolla on Sind aastaid vaevanud. Ka lähedased ei saa Sinu eluraskusi Sinu eest ära lahendada, vaid nemad saavad olla Sinu jaoks olemas, sest raskel eluperioodil ei tasu toetust ja mõistmist alahinnata.
Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et vaimne tugevus on see, kui Sa suudad kriise lahendada, mis ei tähenda seda, et pead seda teekonda ilmtingimata üksi läbima. Traumad/kriisid/eluraskused pole tulnud meid kedagi murdma, vaid edasi arendama. Kellelegi meist pole kanda antud rohkem, kui ta kanda suudab. Kui Sa oled siin elus läbinud raske teekonna, siis oled Sa tugev inimene. Usu, kui jagad inimestele oma läbitud kriise, siis pole kedagi, kes Su tugevuses kahtleks. Märka ka ise oma jõudu ja tugevust.