Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle tehakse. See on üks põhimõte, mille vaimus ma elan. Lisaks sellele võtab see kokku ühe suurima elu põhitõe – igal Su teol siin elus on tagajärg.
Eesti vanasõnagi ütleb targalt, et mida külvad, seda lõikad. Samas, kui tihti keegi sellele üldse mõtleb? Mõtle hetkeks enda elus olevatele olukordadele, kui oled ise kellegagi ebaõiglaselt käitunud, olgu see kui väike ja tühine asi tahes. Kas enne ebaõiglase käitumiseni jõudmist, käis Su peast läbi mõte, et Sa ei taha, et Sinuga nii käitutakse ja seetõttu ei taha seda ka teisele teha? Ei käinud, eks, sest muidu poleks ebaõiglast käitumist ju aset leidnud. Samas Sa võibolla ei märganudki, et Su teol oli hilisemas elus mingisugune tagajärg, sest Sa ei osanud seda kokku viia mõne oma mineviku sündmusega. Kuidas osata märgata, et Su tegudel on tagajärjed?
Kahjuks olen ma märganud, et meie hulgas on inimesi, kes ei mõista või keda lihtsalt ei huvitagi, kuidas nende teod teisi inimesi mõjutavad. Nad arvavad, et nende tegudel on alati õigustus ja kui keegi tunneb end negatiivselt mõjutatuna, siis on see teise inimese probleem, mitte nende. Ma ei taha öelda, et ebaõiglase teo ohvriks langenud inimesel ei ole midagi sellest olukorrast õppida, aga kui rääkida probleemist, siis see ei lasu nüüd küll ohvril vaid ikka tegijal endal.
Mõtle, kui Sa langed varguse ohvriks, siis kas probleem on Sinus või inimeses, kes varastab? Miks ta Sinult varastas? Võibolla olid ettevaatamatu ja jätsid oma rahakoti valveta, aga kas see annab inimesele, kes Sinult raha varastas mingisuguse õigustuse? Ei anna ju. Kuna ma olen töötanud varasemalt ka sotsiaalvaldkonnas, siis pean tõdema, et sotsiaaltöötajad puutuvad oma karjääri jooksul kokku igasuguste inimestega. Sealhulgas nendega, kes kedagi paljaks varastades ei näe selles mingit probleemi, sest tollel inimesel oli ju rahakoti vahel rohkem raha kui temal. Peale selle inimene ise oli oma rahakoti kuskile maha vedelema jätnud. Seega ise on ju süüdi.
Sina ja mina teame, et probleem on inimeses, kes teiselt varastab, aga kui inimene seda ise ei mõista, siis siin suudab õpetada vaid elu oma tagajärgedega. Ma usun sellesse, et kui Sa teed pahatahtlikult kellelegi kahju, siis see tuleb Sulle tagasi ning tihtipeale valusamalt. Miks valusamalt? Ikka sellepärast, et Sa hakkaksid mõistma, et teisi inimesi tuleb kohelda täpselt selliselt nagu Sa tahaksid, et nemad Sind kohtlevad.
Tuleb meelde üks olukord, millesse ma täiesti juhuslikult palju aastaid tagasi sattusin ja mis mind lihtsalt šokeeris. Sõitsime tuttavatega ringi ja üks meie ühine tuttav, nimetame teda selguse huvides Siiriks, helistas, et uurida mida Taivo teeb ja mis on meil õhtul plaanis. Kuna Taivo oli sõbralik ja sai kõigi inimestega hästi läbi, siis oli tema jaoks täiesti normaalne panna kõne kõlari peale. Seda enam, et kõik kes me too hetk seal autos viibisime, teadsime Siirit. Sellest ei olnud Siiril õrna aimugi, et me kõik kuulsime, mida ta parasjagu Taivoga rääkis. Teiseks ei teadnud ta, et ka mina seal autos viibisin.
Seega kuuldes Taivo käest, kus me äsja olime kõik koos käinud, kukkus ta sõna otseses mõttes ülbitsema. Nimelt olime külas olnud ühel meie kõigi ühisel tuttaval, kellega mina juhuslikult hästi läbi sain. Siiri esimene küsimus oli, kas Taivo on peast põrunud või? Teine küsimus oli, et kas tal pole oma vaba ajaga targemat teha kui vaese juures käia? Kolmandaks ei saanud Siiri üldse aru, miks Taivo pidi mu tuttavaga suhtlema? Taivo, kes ei saanud sõnagi lausuda enne, kui Siiri oli oma küsimuste rahe lõpetanud, teatas imestunult, et tema ikka suhtleb nende inimestega, kellega tema tahab. Peale selle andis noormees teada, et autos viibin ka mina ning kõne on kõlari peal.
Too hetk tõmbas Siiri ilmselgelt tagasi ja püüdis end välja vabandama hakata, aga ilmselgelt oli liiga hilja. Taustaks võin juurde rääkida, et Siiri ise ei olnud rikkast perekonnast pärit ning mu teine tuttav, kes näis Siiri jaoks olevat madalam kui muru, oli teda eelnevalt alati aidanud olukordades, kui Siiri parasjagu abi vajas. Seetõttu oligi Siiri pahatahtlikkus ja ülbus minu jaoks eriti šokeeriv. Selle teo tagajärg saabus eriti kiirelt kätte häbitundena, mida Siiri tundis, kuuldes, et terve autotäis rahvast sai teada, kuidas ta tegelikult inimestesse suhtub. Hiljem tekkis mitmel autos olijal küsimus, kas ta ka neist ei või kellelegi samamoodi rääkida. Ütleme nii, et pooled autos olijad hakkasid arusaadavatel põhjustel Siiriga suhtlemisel distantsi hoidma. Seega see on ehe näide sellest, kuidas mõne teo tagajärg võib saabuda ellu kiiremini, kui oskad arvata.
Lõpetuseks, Henry David Thoreau on öelnud: „Headus on ainus rüü, mis ei kulu kunagi.“ Miks mitte tuua nii enda kui teiste ellu siis rohkem headust? Usu, Sinu võimuses on muuta Sind ümbritsevate inimeste elu imeliseks. Kuidas Sa saad külvata ellu rohkem headust? Kohtle inimesi võrdselt. Kohtle neid nii nagu Sa tahaksid, et nemad Sind kohtleksid. Jäta meelde, keegi ei ole kellestki parem. Igaühel on omad tugevused ja nõrkused, sest me kõik oleme inimesed. Kui Sa külvad oma ellu headust, siis ma garanteerin Sulle, et Sa ka lõikad oma elus headust. Jäta meelde, Sind ümbritsev maailm on Sinu luua. Seega loo enda ümber headust, sest sel on võime päästa maailma.