Öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole olemas. Kas selle lausega mitte ei väideta, et kõik inimesed on justkui ühesugused? Kas Sulle tundub see alusetu üldistus või tõde? Ma olen senise elu jooksul lävinud väga paljude inimestega, kuid ometi ei ole ma siiani kohanud inimesi, kes oleks teineteisega igas mõttes ühtemoodi. Kõik inimesed on ainulaadsed. Igaüks omal moel. Ka ühemunaraku kaksikud on ainulaadsed. Nende välimus võib olla sarnane, aga iseloomus on siiski erinevusi. Nad ei ole üks ja see sama isik. Kas Sina oled kunagi mõelnud, et oled asendamatu ja ainulaadne just Sulle omasel viisil ja mitte keegi ei suuda Sind asendada, sest teist Sind lihtsalt ei eksisteeri?
Tihti kuuled just töökeskkonnas kurikuulsat lauset, et asendamatuid inimesi pole olemas. Mõnikord öeldakse seda selleks, et Sind hirmutada olematu järjekorraga ukse taga. Teinekord hoopis selleks, et suudaksid oma tööd võtta pingevabamalt, sest mis kasu on ettevõttele sellest, kui ühel toredal päeval ülepingest tingitult lihtsalt läbi põled. Seetõttu töösituatsioonis ei saa koguaeg mõelda, et oled asendamatu, sest mõtle, mis juhtub, kui jääd haigeks? Kas töö jääb tegemata või tähendab see, et pead ka haigena tööle minema? Need variandid ei ole ju reaalsed.
Loomulikult ma tean ka inimesi, kes alati haigena koju ei jää, aga mis saab siis, kui olukord on nii tõsine, et Sa pole lihtsalt suuteline tööd tegema? Kas Sind vallandatakse, sest Sa pole võimeline tööd tegema? Kõlab ju absurdselt. Keegi ei hakka ju kedagi vallandama, sest inimene on haigeks jäänud. Haigused käivad ju ikka mööda inimesi. Seetõttu peabki tööl olema alati keegi, kes suudab Sinu tööga toime tulla, sest kunagi ei tea, millega elu võib seekord kedagi üllatada.
Samas oled tähele pannud, kui mõni kolleeg jääb haigeks ja keegi täidab ta tööülesandeid, kas ta suudab täita ka selle inimese koha? Kas ta oskab üleöö teha sama huumorit või olla sama inspireeriv? Kas kollektiivis on täpselt sama sünergia või on tunne, et keegi on puudu? Kas Sa nüüd mõistad? See ongi osa, mida mitte keegi ei saa asendada. Seetõttu Sa oledki asendamatu inimene. Teised inimesed saavad, vaid täita ülesandeid, mille nad on selgeks õppinud, aga nad ei saa Sind asendada, sest nad ei ole Sina. See on ju ka põhjus, miks Sa tunned kurbust, kui mõni Su tore kolleeg otsustab minna jahtima oma elus uusi väljakutseid ning jätta praegune töökoht kellelegi uuele. Tuleb küll uus ja tore kolleeg, aga ta pole ju täpselt selline inimene nagu eelmine.
Nüüd mõtle oma lähedastele peale, kellele Sa oled igas mõttes asendamatu. Tõsi, võibolla eestlastele omaselt ei väljenda Su lähedased Sulle alati seda, kui oluline Sa neile oled, aga see ei tähenda, et nad seda ei mõtleks ega arvaks, et küllap tead seda ilma ütlematagi. Meenuta aega, kui keegi lähedane Su elust jäädavalt lahkus. Kas keegi on suutnud teda tänase päevani asendada? Ei ole ju. See asendamatus, ainulaadsus ja kordumatus põhjustabki leina, sest Sa tead, et täpselt sellist inimest enam Su ellu ei tule, sest see inimene kõnnib nüüd igaviku radadel. Tulevad küll uued inimesed, aga nemad on ainulaadsed ja kordumatud omal moel. Parim, mida need inimesed teha saavad on võta üle lahkunud inimese rolli, aga mitte tema kohta.
Lõpetuseks, kirjanik Margaret Laurence on öelnud: „Tea, et kuigi sa oled igavikulises plaanis väike osa, oled Sa ka ainulaadne ja asendamatu, nagu ka kõik Sind ümbritsevad inimesed kõikjal maailmas.“ Sa oled kordumatu. Jäta meelde, et mitte keegi ei saa siin elus Sind asendada, ei Su lähedastele ega isegi Su tuttavatele. Sa jätad oma jälje igasse inimesesse, kellega elu jooksul kokku puutud. Mõnele jätad Sa kustumatu jälje teisele väiksema, aga see polegi oluline. Tähtis on see, et Sina oled eriline ja ainulaadne ning Sa ei tohi seda kunagi unustada. Näe oma väärtust ja hoia end. See on vähim, mida saad teha nii endale kui ka oma lähedastele. Sa oled kingitus – kohtle ka ise end vastavalt.