Me elame pidevalt muutuvas maailmas. Kuigi meile meeldiks elada oma turvalises mullis, kus midagi muutub ainult sel juhul, kui me ise nii tahame või otsustame, siis tegelikult, kui tihti see nii on? Tavaliselt suudab elu üllatada ikka sealt, kus seda kõige vähem oodata osatakse.
Võtame kas või koroonapandeemia. Mitte keegi meist ei osanud ette näha ega mõelda sellele, et üleöö hakkavad riigid oma piire sulgema, lapsed jäävad kaugõppele ja täiskasvanud, kel võimalik, hakkavad töötama oma kodust. Seetõttu ongi elus normaalne leida end ikka aeg-ajalt olukordadest, kus peame tõdema, et tegelikult on kõik meie ümber muutumises nii keskkond, olud, kui ka me ise.
Ainus, millele me üldse saame kindlad olla, on muutused ise ja teadmine, et ühel või teisel viisil nad meie ellu tee leiavad. Ometi ei ole kõigil inimestel lihtne muutustega kohaneda. Hiina vanasõnagi ütleb, et kui muutuste tuul puhub, ehitavad ühed müüre ja teised tuuleveskeid.
Mis on muutus? See on muutumine ja uuenemine. Aga mis on muutumine? See on areng. Inimestega muutustest rääkides olen tähele pannud, et jagunetakse kahte gruppi. Esimeste jaoks on muutused midagi suurepärast. Kuigi muutusega kohanemine ei pruugi minna alati valutult, ollakse muutuste suhtes positiivselt meelestatud, sest mõistetakse, et järelikult saab midagi minna paremaks. Seega usub esimene grupp positiivsesse lõpptulemusse.
Teine grupp seevastu kardab muutuseid ning osutab hirmust tulenevalt muutustele vastupanu. Seda võidakse teha nii teadlikult kui ka alateadlikult. Vastupanu eesmärk ei ole mitte midagi muud, kui soov minna tagasi olukorda, mis NÄIS turvaline, kuna sellise eluga oldi lihtsalt harjunud ning oma mugavusstsoonist väljumine tundub hirmutav. Teine grupp inimesi ei usu just oma hirmu tõttu muutuste positiivsesse lõpptulemusse.
Samas ei mõisteta, et muutustele vastu seismine tähendab keeldumist arengust. See on sama hea, kui oled läbinud 11. klassi ja peaksid minema 12. klassi, aga keeldud seda tegemast ja tahad sammuda vana tuttavat 11. klassi rada pidi, sest äkki 12. klassis ootab midagi halba ees. Kõlab ju absurdselt. Ma usun, et me ei leia inimest, kes tahaks järjepanu istuma jääda, kusjuures mitte seepärast, et ta õppeaineid ei oska, vaid seepärast, et keeldub uusi teadmisi lihtsalt omandamast. Kusjuures elu ei lase nagunii ühelgi inimesel loorberitele puhkama jääda.
Mida see tähendab? Kui olla vastu arengule, siis elu saadab kogemusi ja olukordi, mis piltlikult öeldes võivad nurka suruda ning ainsaks väljapääsuks ongi muutusega kaasa minemine ehk edasi arenemine. Kuidas toime tulla elus aset leidvate muutustega hoides positiivset nooti hinges?
Esmalt on vaja mõista, et muutused on neutraalsed. Kuigi esmapilgul võib midagi tunduda negatiivne, siis tegelikult sel hetkel, kui annad millelegi hinnangu ei tea Sa milleks see muutus oli vajalik. Mõned muutused arendavad Sind inimesena edasi. Teised muutused, millega kohanema pead, suunavad Sind käima rada mööda, millest oled ehk aastaid unistanud. Kolmandad muutused muudavad võibolla eluskeskkonda paremaks jne. Teisalt on vaja mõista, mis põhjustab Su hirmu mingi muutuse ees? Kui oled hirmu tegeliku põhjuse teada saanud, siis muuda see tunne endas ringi. See hirm on tulnud Sind millegi eest kaitsma, aga areng on loomulik elu osa ja selle vastu ei ole tegelikult kaitset vaja. Inimestena oleme kõik siin elus tulnud õppima ja arenema. Me kõik oleme kogenud muutuseid. Osasid muutuseid kogeme lausa ühiskonnana koos. Seega Sa ei ole üksi. Lihtsalt hoia endas usku paremasse homsesse, sest kõik muutused arendavad Sind edasi.
Kui mõtlema hakkad, siis tagantjärgi on kõik muutused tulnud Sulle tulevikus kasuks või andnud väga olulisi õppetunde, mis on Sind isiksusena edasi arendanud. Kas pole nii? Seega ei ole vaja oma energiat raisata arengule vastu seismisega. Mõtle, kui tööstusrevolutsiooni ajal oleks läbi läinud vastuseis masinate kasutusele võtmisega tööstuses. Kus me täna oleksime? Teeksime endiselt ränka ja rasket tööd, mida masinad teha võiksid ja eluiga oleks kordades lühem. Kas see oleks hea? Ei oleks ju. Seega on meil elu ju täitsa ilus ja nagu ajaloostki nähtub on vaja muutustele anda võimalus, sest ainult pidev edasi arenemine toob parema homse.
Lõpetuseks, Eckhart Tolle on öelnud: „Mõned muutused tunduvad esmapilgul negatiivsed, kuid peagi märkad, et tegelikkuses seatakse Sind valmis selleks, et Sinu ellu saaks tulla midagi uut ja head.“ Seega usalda oma elu ning lase see uus ja hea julgelt uksest sisse. Usu, see on seda väärt.