Tead seda nimekirja, mida valdav osa inimesi oma peas ketrab ning mis näib nagu üheksa peaga lohe – saad ühe asja nimekirjast maha kriipsutada, aga kohe on järgmine asemel? Ei tea? Äkki oled Sa siis oma kohustuste loeteluga nii harjunud, et ei peagi seda enam mingiks nimekirjaks? Teisalt võibolla oled Sa juba mõistnud, et kohustuste koorma all elamine on kindel tee stressirohkema elu juurde ning leidnud ise mooduse sellest oravarattast väljumiseks, milles enamik kurnatult edasi jooksevad.
Ära saa valesti aru, ma ei viita sellele, et kohustusi ei võiks kirja panna või et neid ei peaks meeles hoidma ja täitma. Oluline on see, kuidas Sa sellesse nimekirja suhtud. Kui uute kohustuste lisamine Su nimekirja on sama lihtne kui arvuti klaviatuuril tähtede trükkimine, siis küllap on prioriteedid natuke paigast nihkunud. Mõtle, kas Sina oled samuti üks nendest inimestest, keda see nimekiri viib iga päevaga rohkem masendusse, sest päevas on vaid 24 tundi, aga Sinul oleks vaja 72 tundi, et kõikidele kohustustele linnukesed taha saada. Ilmselgelt oled Sa niiviisi röövinud endalt rahuolutunde. Kuhu on see Sind viinud? Tõenäoliselt järjepidevasse stressi, sest Sa upud iseenda loodud kohustuste koorma all. Kuidas seda siis muuta?
Esimese sammuna soovitan Sulle see nimekiri üle vaadata väga kriitilise pilguga. Mida see tähendab? Kõik kohustused ei saa olla nii olulised, et neid peab ööpäeva jooksul täitma. Lahterdagi oma kohustused vastavalt nende pakilisusele. Siinkohal olegi tõesti kriitiline, kui Sul on ühel päeval kuhjunud väga palju pakilisi asju, siis mõnele e-kirjale vastamine ei ole sel samal päeval ilmselt nii oluline. Ära siis lisa neid oma pakiliste kohustuse nimekirja. Kui Sa oled üks nendest inimestest, kellel on tavaks asju lükata viimasele minutile, siis lühenda tõeliselt pakiliste kohustuste tähtaega enda jaoks. Miks? Nii annad Sa tegelikult endale südamerahu, sest kui suuremahulised pakilised kohustused satuvad ühe päeva peale, siis ilmselt jääb Sul ka 72 tunnist väheks. Pea enda lühendatud tähtajast kinni ning rahulolu on pikas plaanis garanteeritud ning ööpäeva tundide arv ei tundugi enam nii väiksena.
Teise sammuna soovitan Sul üle vaadata asendustegevused. Just, ma räägin nendest tegevusest, mida tavaliselt tehakse seepärast, et mitte ette võtta tüütut või rasket kohustust oma nimekirjast. Samas teades, et ühel hetkel pead selle kohustuse nagunii ära tegema, aga siis on Sul selle tegemiseks lihtsalt palju vähem tunde ja stressitaseme tõus on tõenäoliselt märkimisväärne. Mis need asendustegevused siis on? Sõbra/sõbrannaga vestlemine, sotsiaalmeedias surfamine, ajalehtede/ajakirjade lugemine, video vaatamine vms. Seda nimekirja võib lõputult jätkata. Sa tead, mis on Su asendustegevus. Ära siis lase endal sinna lõksu langeda selleks, et hiljem ajaliselt oma kohustuste all ägada. Kui asendustegevus kuulub juhtumisi ka Su meelistegevuste hulka, siis premeeri end hiljem sellega, kui pakilised kohustused on tehtud.
Kolmanda sammuna soovitan Sul arendada endas oskust öelda „EI“. Usu, Sa ei pea tegema kõike, mida Sinult küsitakse või palutakse. Nagu öeldakse, küsija suu pihta ei lööda. Ära siis võta seda nii, et kõikide küsijate palved lõpetavad Sinu kohustuste nimekirjas. Sa lihtsalt lõhud end ühel hetkel nii ära ja sellest ei võida mitte keegi. Inimesed saavad keeldumisest aru, sest ega nad isegi kõiki palveid oma kohustuste hulka ei võta. Kui Sinu tutvusringkonnas on keegi, kes võib solvuda, kui Sa söandad „EI“ öelda, siis ära võta seda isiklikult. See pole Sinu mure. Kes teab kõige paremini oma kohustuste nimekirja? Sina ja ma eeldan, et lisaks kohustuse täitmisele tahad Sa ka puhata. On ju nii.
Viimane ja üks olulisemaid samme on tunnustada end tehtud kohustuste täitmise eest. Ära kuluta oma aega enam selle peale mõtlemisele, mis Sul jäi nimekirjast tegemata ega muserda end sellega. Kuhu see Sind viib? Mitte kuskile peale masenduse radade. Seega tunnusta end ja lase oma kohustuste nimekiri tänaseks päevaks vabaks. Lase sel lihtsalt minna.
Nüüd, kui Sa juhtud olema sedasorti inimene, kes oma kohustusi täites ei leia kuidagi aega puhkamiseks, siis on mulle Sinu jaoks ekstra soovitus. Pane ka puhkamine ja vaba aeg oma kohustuste hulka. Just, lugesid õigesti. Kui Sa muudmoodi ei suuda oma kehale puhkust anda, siis tuleb seda planeerida. Muidugi siinkohal peab mainima, et puhkamine tähendab tõesti enese väljalülitamist argistest muredest ja kohustustest. Püüa siis seda meeles pidada ja ära raiska puhkeajal oma väärtuslikku aega kohustuste nimekirja peale mõtlemisele.
Lõpetuseks, filosoof Alain de Botton on öelnud: “See, mis meid tapab, pole üks suur asi, vaid tuhanded pisikesed kohustused, mida me ei saa tagasi lükata, kartes teistele pettumust valmistada.” Ole Sina targem ning ära uputa end pisikohustuste ookeani, vaid näita, kuidas on võimalik teistmoodi elada. Planeeri oma aega oskuslikult, ära muretse oma nimekirja pärast, puhka ja õpi ütlema „EI“.