Analoogse mõttega lähevad paljud naised ja mehed üle maailma iga päevaselt peegli ette, kuid selle asemel, et enda välimust aktsepteerida ning eeldada, et peeglike vastabki, et just Sina oledki kõik see kaunim – on reaalsus paraku teine. Tänapäeval on paljude inimeste probleemiks madal enesehinnang, mis mitmetel juhtudel on tingitud rahulolematusest oma välimuse suhtes. Algab see kõik teismeeast, kus toimub teistega võrdlemine ning kahjuks paljud noored langevad väärillusiooni kütkesse. Nad ei ole piisavalt head võrreldes teistega. Mõni arvab, et on liiga paks, teine jälle, et on liiga kõhn. Mõnel pole piisavat muskulatuuri, teisel jälle on ebatäiuse põhjuseks nina/kõrvad/suu, mida peetakse teistest erinevaks ja lausa koledaks. Tegelikkuses on need kõik inimese enda tekitatud väärad mõtted, sest täiuslikku inimest ei eksisteeri. Meil kõigil on mingid nn iluvead, mida me ise veaks peame, kuid teised seda tegelikkuses üldse ei märka või peavad lausa armsaks, meile sobivaks. Miks siis inimene ise ei suuda end aktsepeerida sellisena nagu ta on?
Lihtne, langetud on negatiivse mõtlemise nõiaringi, millest välja tulemine nõuab oma sisse kodeeritud väärade mõttemustrite muutmist, mis muide ei ole kerge ülesanne, sest see tundub inimesele valena. Kuidas näiteks inimene saab pidada oma nina ilusaks, kui see seda tema arvates pole või kuidas olla rahul oma kehakaaluga, kui tema arvates peaks see olema väiksem/suurem? Tema arvab, et ka teised inimesed ju arvavad samamoodi. Kahjuks selline pidev tunne inimese sees, kus ta endale sisendab, et ta pole piisavalt hea teistega võrreldes toob kaasa alaväärsuskompleksi, mistõttu indiviid leiab, et oma välimuse pärast, mis tema silmis pole midagi väärt, ei ole tema jällegi väärt armastust / head töökohta / toredaid sõpru vms. Kui Te seda loete, kas märkate kui jabur see on? Inimene, kes ise mõtleb enda välimusest negatiivselt projitseerib endast pildi kui mitte midagi head väärt olevast inimesest. Nende mõtetega omakorda tõmmataksegi enda ellu inimesi ja situatsioone, mis indiviidile tema mõtteid kinnitaksid, sest sarnane tõmbab paraku sarnast. Kui inimene endast halvasti mõtleb, enda välimust pidevalt sisemuses kritiseerib, siis sellega ta annab endast väljapoole sõnumi, et ta on ebakindel inimene ning ta ei vääri midagi head oma ellu. Paratamatult teised inimesed märkavad seda, kes teadlikult, kes alateadlikult.
Kuidas seda siis muuta? Tavaliselt on neil inimestel elus omad õppetunnid, mis võivad tulla läbi teiste inimeste või situatsioonide, eesmärgiga panna neid mõistma, et inimene on täiuslik sellisena nagu ta on. Need on eneseväärtustamise õppetunnid. Sellel rajal ei lõpegi kannatused enne kui inimene saab aru, et tema ongi oma maailmas kõige kaunim. Veel enam see, mida tema peab koledaks või mitte armastusväärseks – on seda tõesti vaid tema silmis, teised näevad hoopis midagi muud. Mõistke, et täiuslikkus on illusioon, me oleme kõik inimesed ja meil kõigil on tegelikult mingid nn iluvead. Tegelik täiuslikkus peitubki ebatäiuslikkuses. Õppige end väärtustama.
Seega kallid lugejad, järgmine kord peegli ees olles ja küsides: „Peeglike, peeglike seina peal, kes on kaunim kogu maal?“ Laske peeglil endale lõpuks vastata tõde: „Teie, just Teie oletegi kaunim kogu maailmas.“ Igaüks enda omas. Pidage seda meeles ning teadke, et ennast väärtustades kaovad ka paljud Teid senini kimbutanud probleemid ning elu tundub ka palju ilusam.